Kui suurt palka väärib peaminister Andrus Ansip, president Toomas Hendrik Ilves või riigikogu esimees Ene Ergma? Seda hakkab täna arutama riigikogu, kus taas võetakse luubi alla kõrgematele riigiametnikele palga maksmise korraldus.
Ametipalkade eelnõu peaks hägusat süsteemi korrastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgemate riigiametnike ametipalkade seaduse eelnõu, mida riigikogu põhiseaduskomisjon täna arutama hakkab, peaks vastupidiselt senisele hägusevõitu süsteemile ametnike sissetulekute suuruse täpselt paika panema.
Palgakorralduse muutmist on juba pikalt vaetud ning eelmisel sügisel sai valmis ka seaduse uus eelnõu. Ent toona jäi see toppama, sest vaidlus küsimuses, kas riigikogulased saavad ise oma palka langetada, jõudis riigikohtusse.
Presidendi palk määrav
Juba veebruaris otsustas riigikohus, et riigikogulased oma selle koosseisu palka langetada ei saa, ent see ei mõjutanud kavandatava eelnõu sisu. Kuni viimase ajani jäi eelnõu siiski teiste asjade varju, tõdes põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Eelnõu järgi hakkavad kõige kõrgemat palka saama president, peaminister, riigikogu esimees ja riigikohtu esimees. Nende kõigi sissetulek on võrdne, ent praegu pole veel kokku lepitud, kui suur see olema peaks.
Ülejäänud kõrgemate riigiametnike palk seotakse presidendi palgaga. 80 protsenti riigipea palgast hakkavad saama riigikogu aseesimehed, Eesti Panga president, riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu liikmed, ministrid, riigisekretär, riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed ning kaitseväe juhataja.
Riigikogu komisjoni aseesimehed ja fraktsioonide aseesimehed saavad 70 protsenti presidendi palgast. 60 protsenti riigipea palgast hakkavad saama riigikogu liikmed, ringkonnakohtu kohtunikud, abiministrid, ministeeriumide kantslerid, riigi peaprokurör ja riiklik lepitaja.
Keerulisem on lugu maakohtu ja halduskohtu kohtunikega, kelle palgamääraks on eelnõus märgitud 50–60 protsenti presidendi palgast. Kuna tegelikult ei saa jätta palga suurust mingisse vahemikku kõikuma, peavad seadusandjad veel ajusid ragistama, et kohtunikele täpne palgamäär kinnitada.
Mitmed küsimärgid
Linde sõnul oli 50–60 protsendi suuruse vahemiku määramise põhjuseks tõik, et kohtutes on omakorda veel kohtumajad, millel on oma juhid. Neid peaks teistest pisut kõrgemalt tasustama, ent eelmisel aastal ei suudetud kokku leppida, kui suur täpselt palk olema peaks. Linde väitel peab selle küsimuse otsustama riigikogu.
Sama seis on ministeeriumide asekantslerite ja riigiametite peadirektoritega, kelle palgamääraks on praegu pakutud 40–50 protsenti presidendi palgast.
40 protsenti presidendi palgast saaksid aga maavanemad, inspektsioonide peadirektorid, riigiarhivaar ja soolise võrdõiguslikkuse volinik. Ülejäänud riigiametnike palgamäärasid seadus enam ei sätesta. Samas tuleb arvestada, et need palgamäärad on esialgsed ja võivad riigikogus arutamise käigus muutuda.
Täiesti lahtine on aga kõige olulisem küsimus – kui palju kõrgemad riigiametnikud siis tegelikult ikkagi palka hakkavad saama. Seaduseelnõus on selle koha peale jäetud kolm punkti ning Linde sõnul hakkab riigikogu alles arutama, kui suur presidendi ja kõigi teiste tema sissetulekust sõltuvate riigiametnike palk olla võiks.
Linde lausus, et summa suuruses peaksid riigikogu fraktsioonid üksmeele saavutama, praegu seda veel pole. Ühel nõul ei olda isegi küsimuses, kas palga väljapakkumine peaks ikka riigikogu pädevuses olema.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor arvas, et presidendi palga määra võiks nimetada riigikoguväline komisjon, mille ettepaneku riigikogu seejärel kas kiidaks heaks või lükkaks tagasi.
IRLi fraktsiooni aseesimees Toomas Tõniste sõnul on aga ka riigikogus piisavalt oskusteavet, et palga suurus ise välja pakkuda. Sest ka kõikvõimalike tarkade meeste komisjonide puhul tekivad küsimused, keda ja kuidas sinna määrata.
Lisatasud kaovad
Presidendi palga täpset suurust ei osanud Tõniste veel pakkuda, ent ta lausus, et sellega seotud riigikogu liikme palk ei tohiks praegusest kõrgemaks kasvada.
Ain Seppik Keskerakonnast arvas aga, et presidendi palk ei tohiks jääda alla riigifirmat Elering juhtima asunud Taavi Veskimägi palgale, mis on 95 000 krooni kuus.
Seppiku sõnul on veider, kui väikese riigifirma juht teenib presidendist tunduvalt enam. Samas leidis ta, et majanduslikult rasked ajad võivad niisuguse põhimõtte rakendamist takistada.
Kõrgemate riigiametnike palkade maksmise uus kord hakkab tõenäoliselt kehtima järgmise riigikogu volituste algusega 2011 märtsis-aprillis. Lisaks kaotatakse eelnõuga riigi kõrgematele ametiisikutele kõik lisatasud. Tulevikus jääks vaid presidendi esindustasu ja riigikogu liikmete kuluhüvitised.