Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde soovitab kohtusse pöörduda kõigil, kes tunnevad end diskrimineerituna, kuna nõukogudeaegse tööstaaži eest makstakse suuremat pensioni.
Punapensionide kaotamiseks tuleks pöörduda kohtusse
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
3. detsember 2009, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimestele, kes tunnevad end selles küsimuses solvatuna, on kohtuuksed avatud,» vastas Linde Postimehe küsimusele, miks maksab riik juba viimased 12 aastat pikaaegse riigitööstaaži eest pensionilisa endistele kõrgetele parteitegelastele, ent jätab tavalist riigitööd teinud lihtsateks rahvapensioni saajateks.
Linde sõnul sai ta avaliku teenistuse seadusse kirjutatud nõukogudeaegsete riigiametnike lisapensionist teada alles esmaspäevasest Postimehest. Parlamendis on praegu arutusel sama seaduse muutmine muudes küsimustes.
«Kuidas nende riigiametnike nimekiri omal ajal (1996. aastal Tiit Vähi valitsuse ajal – toim) sinna sai, ma ei tea, sest olin sel ajal Pärnu linnapea,» ütles Linde.
«Kuid ei maksa loota, et me selle punkti juba homme seadusest välja võtame.
Põhiseaduses on nende inimeste jaoks kirjas õigustatud ootuse printsiip, mida ei saa rikkuda.»
Põhiseaduses on kirjas seegi, et Eesti riigi kodanikke ei tohi diskrimineerida. Postimehega on viimastel päevadel vestelnud mitmed endised staažikad riigiametnikud, kes selle seaduse järgi pensionilisa ei saa, sest läksid pensionile enne, kui määrus 1997. aastal jõustus.
«Mille poolest teenis riiki halvemini ametnik, kes läks aasta enne määruse jõustumist pensionile ja saab seetõttu nüüd tavalist rahvapensioni?» küsis üks pensionär, kes töötas 20 aastat ENSV põllumajandusministeeriumis. «Minu arvates tegi Tiit Vähi seltskond selle seadusega oma sõpradele lihtsalt neljanda pensionisamba.»
Pikaaegse riigitöö eest Nõukogude ajal saab igakuist lisapensioni umbes 6000 endist kõrget ametnikku. Riigile läheb see aastas maksma üle poolesaja miljoni krooni.
Kommentaar
Tiit Vähi
punapensionid seadustanud valitsuse peaminister
punapensionid seadustanud valitsuse peaminister
Esiteks kuulen ma sellistest pensionidest teie käest esimest korda.
Teiseks ma tõesti ei mäleta, kuidas see seadus vastu võeti.
Kolmandaks, mina mingit pensionilisa ei saa, isegi mitte riigikogu pensioni. Minu pensioniiga jõuab kätte 10. jaanuaril, kui saan 63-aastaseks ja sellest päevast hakkan saama tavalist vanaduspensioni. Ma ei tea, kes, kui palju ja millist pensioni saab, see ei huvita mind.