Roheliste üldkogul võimuvahetuse märgiks suurima häältesaagi kogunud Tallinna Tehnikaülikooli IT-professor Tanel Tammet lausus, et paljude erakonna liikmete arvates on partei triivinud liiga paremale, kuid selga valitsusliidule siiski ei keerata.
Roheliste üks juhte: oleme triivinud liiga paremale
23. november 2009, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Tammet, kas te jagate neid hinnanguid, et roheliste erakonnas toimus üldkogul võimuvahetus?
Tegelikult midagi väga dramaatilist ei toimunud, kuid loomulikult mingisugused muutused ikka toimusid ja siin võiks vaadata kahte aspekti. Üks on see, et enamik liikmeid sooviksid erakonnalt enam sotsiaalset lähenemist ja mitte niivõrd energiale keskendumist. See ei tähenda, et energia ei oleks tähtis, kuid teised asjad on ka tähtsad. Teine aspekt on see, et kui vaadata erakonna enda juhtimist ehk, et kuidas organisatsioon toimib ja kuidas inimestega ümber käiakse, siis jällegi, täiesti selgelt, enamik erakona liikmeid soovis muutust.
Äkki räägiksite need aspektid natuke rohkem lahti. Alustame sellest, et rohkem sotsiaalsust. Mil moel siis seda teha?
Kodanikualgatuse küsimus on hea näide sellest, kus kõik meie erakonna liikmed on ühte meelt, et seda tuleks teha. Aga kui vaadata poliitikat üldisemalt ja kui vaadata küsimusi maksutõusudest, siis ühelt poolt on roheliste põhimõte küll see, et maksustada tuleks ressursse, mitte töökulutusi, kuid vahetevahel nähakse, justkui oleks rohelised veidi parempoolsed. Me iseenesest ei ole ei parem- ega vasakpoolsed. Neutraalsus on oluline ja inimestel on jäänud mulje, et oleme natuke liiga triivinud parempoolsusesse ja peaksime rohkem hoidma neutraalsust.
Kas äkki valitsusliidu toetamine on selle mulje tekitanud?
Rohelised on toetanud valitsust, sest valitsuse vahetus pole praegu hea. Samas pole me valitsusliidult mingit abi saanud, me ei ole koalitsioonis. Kuid tulles tagasi selle teise aspekti juurde, et kuidas erakonda juhitakse, siis probleemid sellega on sama olulised olnud. Ilmselt suurem oma erakonna liikmeid tahaks seal muutusi näha.
Milles siis probleem?
Suhteliselt väike grupp inimesi on erakonna kõiki asju juhtinud. Vaja oleks seda ringi laiendada, et erakond oleks demokraatlikum. Eriti jooksvate küsimuste üle on otsustanud liiga väike grupp inimesi.
Kas nüüd rohelised kavandavad kannapööret suhtumisel valitsusliitu ja enam neid nii lihtsalt ei toeta?
Ei, ma ei usu. Kui vaatame erakonna suuremaid poliitilisi põhimõtteid, siis volikogu on need otsustanud. Volikogu küllalt suur, see küll nüüd muutub, kuid mitte kardinaalselt. See, kas valitsust põhimõtteliselt toetatakse ja missugused on meie maksupoliitika prioriteedid, need on volikogu otsustada. Ja ma ei usu, et need põhimõtted väga muutuksid. Siin ei ole niimoodi, et riigikogu fraktsioon on ise midagi leiutanud väikese grupi inimeste poolt, need on ikkagi olnud laiemalt kokku lepitud.
Võib siis äkki nii olla, et rohelised hakkavad edaspidi paremparteidest koosneva valitsusliidu maksupoliitikasse pisut järsemalt suhtuma?
Ma arvan, et meie suhtumine mõnes asjas muutub, kuid see ei saa olema järsk. Me pigem laiendame oma tegevusvaldkonda, tahaksime olla rohkem aktiivsed, rääkida kaasa enamates küsimustes. Me ei taha tegeleda ainult piiratud hulga küsimustega.
Mis need sotsiaalsed asjad näiteks olla võiksid, mida rohelised üles tõstavad?
Näiteks on meil praegu aktiivses diskussioonis üleval küsimus väikeste gümnaasiumite sulgemisest. Praegu ähvardab üle 100 väikese gümnaasiumi sulgemine, sest valitsus tahab määrata piiri õpilaste arvule - 120 õpilast gümnaasiumis. Niisugust laadi asjad ei ole sugugi vähemtähtsad kui energeetika küsimused.
On tulnud kriitikat roheliste üldkogu suhtes. Et seal oli vähe diskussiooni ja kõik oli ette ära otsustatud.
Sellega ei saa ma kuidagi nõusutuda. Üks etteheide oli, et päevakava muudeti, kuid tegelikult me järgisime seda. Küll aga otsustas üldkogu, et ei soovi teha kandidaatide, keda oli ligi 100, eraldi tutvustust. Seda oli juba varem ette tehtud, see ei oleks olnud seal üldkogul vajalik. Kuid diskussioon erakonna eesmärkide ja põhiväärtuste üle loomulikult toimus ja see toimus ka juba enne üldkogu.
Juba levivad kuuldused, et töötajaid hakatakse erakonna büroos lahti laskma?
See on ebatõenäoline, et massiliselt hakataks erakonna büroos inimesi lahti laskma. Loomulikult ei ole võimatu, et mingid muutused toimuvad, kuid mul ei ole endal siin mingit seisukohta. Mingil määral need kuulujutud kajastavad ka seda probleemi, et erakonda on algusest peale juhtinud väike grupp inimesi ning nende jaoks on see muutus nüüd ootamatu ja valus ja tekitanud nende seas paanikat.
Kas on võimalik, et teist saab nüüd Marek Strandbergi asemel erakonna esimene eestkõneleja?
Kindlasti ei saa, seda ma ei soovi. Isiklikut toetan ma Peeter Jalakat. Kuid selle otsuse teeb meil juhatus. Juhatuse kokkusaamise kuupäeva paigas veel pole, selleks läheb umbes nädal aega. Ma rõhutaksin veel ühte asja, et roheliste üldkogudel on alati toimunud volitamine, ehk et üks erakonna liige saab teist volitada oma nimel hääletama. See volitamine on algusest peale tekitanud paksu verd, sest on juhtunud see, et aktiivsed volituste kogujad on hankinud palju volitusi passiivsetelt liikmetelt ja seda on hõlbus teha. Praegu õnnestus meil volitamiste süsteem lõpetada. Needsamad inimesed, kes valisid juhatuse ümber, ei soovinud ka volituste süsteemi jätkumist. Edaspidi hakkab nii olema, et igal üldkogul kohal oleval inimesel on üks hääl. Paradoksaalsel kombel oli ainuke viis volitusi lõpetada see, et ka volituste mittepooldajad pidid selleks üheks korraks piisavalt volitusi koguma.