Välispoliitika instituudi juhi Andres Kasekampi hinnangul on Euroopa Liidu presidendi ja välisministri valimise taga näha liikmesriikide liidrite kompromisslahendust, et uued tippametnikud ei hakkaks liiga jõuliselt tegutsema.
Kasekampi hinnangul jäävad ELi uued tippjuhid varju
20. november 2009, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paistab et Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid otsustasid valida mitte kõige silmapaistvamaid ja tugevamaid juhte, et need ei varjutaks nende endi ettevõtmisi,» ütles Tartu ülikooli professor Kasekamp BNSile.
«Me teame neist kahest inimesest suhteliselt vähe ja nad võivad meid positiivselt üllatada. Aga et tehakse selliseid kompromisse ja leitakse ametisse inimesed, kes pole kellelgi esimesed eelistused, pole üldse üllatav ja on käinud Euroopa Liidu asjaajamise juures alati.»
Ta lisas, et kõigi ELi kõrgete kohtade täitmise protseduur on keerulise ja kohmaka kompromissi tulemus, mis tähendab, et üldjuhul kõige silmapaistvamaid ja tugevamate veendumustega inimesi ei valita.
Ühenduse alalise eesistuja ehk presidendi ametisse valitud Belgia peaminister Herman Van Rompuy suurimaks plussiks peetakse Kasekampi sõnul oskust Belgia keerulises sisepoliitikas kompromisse saavutada. Sisuliselt hakkab Van Rompuy täitma koosolekute juhataja ülesandeid, jättes liikmesriikide liidritele vabad käed.
Kasekamp märkis, et Euroopa Komisjoni britist kaubandusvolinik Catherine Ashtoni valimisega ühenduse välispoliitika juhiks täideti kõik nii poliitilise kui ka soolise tasakaalu tingimused, kuid isiksusena pole ta ennast tõestanud.
Välispoliitika instituudi juhi hinnangul ei lähendanud kahe uue tippametniku valimise protseduur kodanikke ELile, kuigi midagi üllatavat selles pole.
«Ootused ja lootused olid sel korral kõrgemad, sest retoorika oli üles kruvitud. Tegelikult läks nii, nagu Euroopa Liidu puhul ikka läheb,» lausus ta. «See oli sarnane Euroopa Komisjoni presidendi valimisega, mis on samuti hämarate kompromisside tulemus.»
Kaks uut ametikohta loob detsembrist jõustuv Lissaboni lepe, mis on Kasekampi sõnul samuti kompromiss algselt kavandatud põhiseaduse leppe asemel.