iDeal kampaania

Keskerakonna volikogu protestib arstiabi rahastamise vähendamise vastu

Marika Tuus.

FOTO: Peeter Langovits

Keskerakonna volikogu tegi täna avalduse, milles taunib valitsuse otsust vähendada tervishoiuteenuse piirhindu 6 protsendi võrra, sest see toob endaga ravijärjekordade järjekordse pikenemise, patsiendi omaosaluse suure tõusu ja eriti just noorte arstide-õdedelahkumise uue laine.


«Kui avalikkusele esitatud järgmise aasta riigieelarve on üles ehitatud sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele järgmisel aastal 3,2 protsendi võrra, siis haigekassal kästi eelarve teha 6,9 protsendipunktise  langusega,» ütles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus erakonna pressiesindaja vahendusel.

«See tähendab, et tervishoidu ootab ees kaks korda suurem kärbe, kui muud valdkonda. Märtsi algul haigekassa nõukogu juba suurendas ambulatoorse arstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuuele. Statsionaarse eriarstiabi järjekord võib nüüd olla aga kuni 8 kuud pikk. Ravijärjekordade pikenemise tõttu on haiglad sunnitud patsiente järjest enam suunama tasulisse vastuvõttu, kus patsiendil
tuleb ühe visiidi eest tasuda 250 – 500 krooni,» nentis Tuus.

Keskerakonna volikogu taunis valitsuse patsiendikahjulikku otsust, kus hooldusravi saav patsient peab hakkama teenuse hinnast 15 protsenti ise kinni maksma. Siiani omaosalust hooldusravi esimese 30. päeva eest ei olnud. Maksimaalse 60-päevase hooldusravi eest pidi aga patsient maksma vaid 250 krooni.

Valitsuse uue korra järgi peab aga patsient hooldusravi sama aja eest maksma 6000 krooni ehk 101 krooni päevas. Kuna hooldusravi vajavad valdavalt just eakad, tuleb pensionäril hooldusravi saamiseks pea kogu pension ära maksta ja samaaegselt tasuda ka koduste eluasemekulude eest. On selge, et vana inimene peab sellest ravist loobuma, kui tal just kõrvalabi pole.

«Nii et kui peaminister Andrus Ansip tõrjus opositsiooni juttu pensionide maksustamist ravikindlustuse maksuga, siis hooldusravi tasuliseks tegemine praktiliselt seda ju tähendabki,» märkis Tuus. «Raskused on tekkinud ka tööinimestel, sest 1. juulist vähendas valitsus haigushüvitisi, mida nüüd saab alles haigestumise neljandast päevast ja vaid 70 protsendi ulatuses varasema 80 protsendi asemel. Tagajärjeks on peaaegu 50 protsendi ulatuses vähem haiguslehti ja see, et inimesed käivad tööl haigetena. Kadunud on ka tööealise inimese hambaravi hüvitis.»

Tuus ütles, et kärbete tõttu väheneb oluliselt just haiglaravi kättesaadavus. «Kõige enam – ligi 18 protsenti kärbitakse statsionaarset haiglaravi raha nina-, kurgu-, kõrvahaigetele. Samuti silmahaigetele, mis puudutab jälle vanemaid patsiente,» märkis ta. «Kirurgias ja günekoloogias jääb ligi 5000 ravijuhtu vähemaks. Väga palju hoitakse kokku haiguste ennetusraha arvelt. Uus kord hakkab kehtima juba 15. novembrist, seega homsest.»

Tuus ütles, et kui eriarstiabi on meil pikkade järjekordade tõttu halvasti kättesaadav juba ka täna, siis edaspidi langeb see kättesaadavus veel oluliselt seoses arstide ja õdede palkade vähendamisega, koondamisega ja välismaale lahkumisega.

«Ravi kvaliteedi säilitamisest pole enam mõtet rääkidagi, sest muudatused panevad arsti olukorda, kus ta ei saa enam realiseerida oma oskusi ja tagada seetõttu ka kvaliteeti,» tõdes ta.

Volikogu ühines Eesti Arstide Liidu seisukohaga, et juba juunis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt välja kuulutatud seagripi pandeemiale pole sotsiaalministeerium küllaldaselt tähelepanu pööranud, mistõttu on gripivaktsiini tellimisega oluliselt hiljaks jäädud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles