Politoloog: Keskerakonna isoleerimine õigustab räpasust

FOTO: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli politoloogi Mai-Liis Jakobsoni hinnangul annab Keskerakonna meedias tagaplaanile jäämine Edgar Savisaare parteile õigustuse teha nn räpast kampaaniat.

Mari-Liis Jakobson

FOTO: www.tlu.ee

Keskerakonna valimisreklaamid Tallinna prügikastidel.

FOTO: Alo Raun

Keskerakonna valimisreklaamid Tallinna prügikastidel.

FOTO: Alo Raun


«Ei saa päris tähelepanuta jätta Keskerakonna iga-aastast nurinat selle üle, et peavoolumeedia nad isolatsiooni jätab,» rääkis Jakobson Postimees.ee'le.

«Olles analüüsinud valimiste ja poliitika kajastamist mitmete aastate lõikes, tuleb tunnistada, et seda on ka tehtud. Viimast kasutab Keskerakond aga õigustuse ja legitimeerimisvahendina oma ebakonventsionaalsete ning seaduslikkuse piiril laveerivate kampaaniavõtete puhul.»

Jakobsoni hinnangul jäi nii kohalike kui ka europarlamendi valimiste eel tulevate valimiste meediakajastus õhukeseks.

«Oli aga meediakajastuse üldine madal intensiivsus tingitud programmide õhedusest või millestki muust, tuleb küsida ajakirjanikelt, sest valijate aktiivsust see ei pärssinud.»

Võrreldes varasemate kohalike valimistega hääletajate hulk kasvas, kuid selle juures tuleb Jakobsoni sõnul küsida, kas hääletati millegi poolt või hoopis vastu.

«Valimiseelsetele avaliku arvamuse küsitluste ning valimistulemuste erinevust võib tõlgendada nii, et pigem hääletati kellegi vastu, kui et kellegi poolt. See aga tähendab, et kodanik sai realiseerida vaid miinimumpaketi oma soovidest ja vajadustest, andes teada, mida ta ei taha.»

Jakobsoni sõnul on märkimisväärne Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon Tallinnas, mis sündis olenemata sellest, et Edgar Savisaare juhitav partei suudaks ka üksi linna valitseda.

«Kui koalitsiooni loomine toimus tõesti maailmavaatelisel pinnal ning järgnevad neli aastat kulgevad Tallinnas konstruktiivse koostöö õhkkonnas, võime siin näha murrangut: koostöö ei pruugigi toimuda üksnes «suurte» vahel, vaid partneriks võivad olla ka väikeerakonnad.»

See on tema sõnul vastuolus Edgar Savisaare möödunud kohalike valimiste järgse avaldusega, kus ta teatas, et väikeparteidele Eestis enam ruumi pole, samuti viimaste valimiste tuules esitatud ühinemisläbirääkimiste kutsega Rahvaliidule.

Seega on Jakobsoni hinnangul Keskerakonnal hetkel võimalus dikteerida poliitilist kultuuri - valida meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel.

«Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.»

Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse.

«Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.»

Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur.

«Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.»

Jakobson ei pooldanud ka erakondade liitmisi ja valitusliitude parteide poolt ülevõtmisi, sest need vähendaksid valijate isegi ahtaid võimalusi.

Tagasi üles