Tööandjate liidu juht Tarmo Kriis ütles, et valitsuse plaan tõsta pensioniiga 65. eluaastani on samm õiges suunas, kuid tööandjate liit oleks soovinud pensioniiga veelgi kõrgemale nihutada.
Tööandjate liidu juht: oleksime oodanud pensioniea tõstmist 67. eluaastani
6. november 2009, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme ikka toetanud sellist lähenemist, et viia pensioniiga kõrgemale, sest rahvastik vananeb,» märkis Kriis. «Me oleks isegi toetanud seda, et viia see 67. eluaastani, kuid kindlasti on see 65 eluaastat õige suund.»
Valitsus tahab aastaks 2024 tõsta pensioniiga 65. eluaastani ning teha sel moel, et kergitatakse nii naiste kui meeste pensioniiga aastas kolme kuu võrra alates 2017. aastast. Sotsiaalministet Hanno Pevkuri sõnul tuleks vajalikud seadusemuudatused ellu viia lähima poole aasta jooksul.
Kriisi hinnangul on see täiesti õige, et sellised otsused juba aastaid ette tehakse. «Tänastele töövõtjatele antakse sellega pikalt ette teada, et millal nad saavad pensionile minna ja mida nad soovi korral võiksid veel ette võtta - kas koguma näiteks täiendavalt pensionirahasid,» lisas ta.
Prognoosid näitavad, et sarnaselt mujal Euroopas valitsevate arengutega, jääb ka Eestis aastatega töötajaid üha vähemaks ning pensionäre tuleb järjest juurde. «Siin pole midagi teha, kui ülalpeetavaid on liiga palju, siis tuleb olukorda tasakaalustada,» märkis ta.
Kriisi sõnul ei saa pensioniea tõstmist kritiseerida pelgalt sellega, et Eesti meeste eluiga on suhteliselt väike. Ta lisas, et vaadata tuleks seda, kui kaua elavad need inimesed, kes juba pensionieani jõudnud on ning see näitaja pole Kriisi andmetel sugugi halb.
Kriis lausus, et aastate pärast toimuva pensioniea tõusmist ei saa hinnata ka praegusest majanduslangusest tingitud tööpuuduse järgi, sest tööturu probleemid on suure tõenäosusega ajutise iseloomuga ning tööpuudus hakkab tulevikus kindlasti langema.
Kehtiva seaduse järgi saab pensionile 63 aastaselt, kuid erand on tehtud naistele, kes sündinud aastatel 1944-1952 ning neil tekib pensionile mineku õigus varem. Meeste ja naiste pensioniiga võrdsustub just aastaks 2016.
Eurostati prognoosi kohaselt kahaneb Eesti tööealiste elanike arv järgmise 16 aasta jooksul pea 100 000 inimese võrra, pensioniealiste arv kasvab aga samas ligi 44 000 inimese võrra.
Nii on Eurostati andmetel Eestis tänavu ühtekokku 885 972 tööealist (vanus 15-62 aastat) inimest, mis moodustab 66,3 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks on ligi 1,34 miljonit inimest. Pensioniealisi (vanus 63 aastat ja üle selle) inimesi on aga 250 631, mis on 18,8 protsenti elanike üldarvust.
Aastal 2025 on aga prognoosi kohaselt tööealiste elanike arv kahanenud 787 019 inimeseni, mis moodustaks 60,9 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks prognoositakse 1,29 miljonit inimest. Pensioniealisi peaks aga siis olema 294 554 inimest ehk 22,8 protsenti elanike üldarvust.
Pensioniea tõstmise kriitikud on välja toonud seda, et Eesti meeste keskmine eluiga on vaid veidi pensionieast suurem ning enne pensioniea kergitamist peaks keskmine eluiga pikenema.