Ametiühingujuht: pensioniea tõstmisel peaks inimestel ka tervist ja tööd olema

Urmas Seaver
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harri Taliga.
Harri Taliga. Foto: Peeter Langovits

Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga sõnul ei tohiks valitsus pensioniea tõstmisega kiirustada ning selle sammu tegemisel tuleks arvestada, kas pensionieelikutel ikka tervist ja tööd oleks.

«Kui pensioniiga tõsta, kuid nendel tööturule lisanduvatel inimestel pole kusagil tööl käia ehk töökohti pole, siis nad satuvad pensionikassa asemel töötukassa klientideks ja on riigile ikkagi koormaks,» kommenteeris Taliga valitsuse kava tõsta pensioniiga 2024. aastaks 65. aluaastani. «Ja selleks, et inimesed suudaksid kauem tööl käia, peab nende tervis parem olema.»

Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis eile pärast valitsuse põhimõttelist otsust pensioniiga tõsta, et seadust tahetakse kiiresti muuta ning tõenäoliselt jõutakse pensioniea tõstmiseks vajalik pensionikindlustuse seaduse muutmine poole aastaga ellu viia. Selle poole aasta sees tehakse vajalikud analüüsid, räägitakse läbi tööandjate ja ametiühingutega ning valmistatakse ette eelnõu.

Taliga hinnangul on valitsus alustanud pensioniea tõstmist valest otsast ehk, et kõigepealt on langetatud poliitiline otsus ja alles nüüd hakatakse inimestega rääkima. «Kui 1990ndate lõpul tehti pensionireform, siis kõigepealt räägiti ja alles siis hakati otsustama,» lisas ta.

Taliga tunnistas, et Eesti rahvastikku puudutavaid prognoose arvestades võib pensioniea tõstmine olla paratamatu, sest tööealiste ja pensionäride suhe muutub pidevalt tööealiste kahjuks.

«Kuid küsimus ei saa olla ainult pensioniea tõstmises,» lisas ta. «Paberil võime pensioniea kehtestada ka 95. eluaastast, aga kas inimestel on ka tööd, kus 95-aastaselt käia? Siin on terve rida asjolusid, mida tuleks pensioniea tõstmisel läbi mõelda ja läbi vaielda.»

Taliga rõhutas ka seda, et valitsusel ei ole pensioniea tõstmisega praegu mingit kiiret, sest enne aastat 2017 seda niikuinii praegusega võrreldes ei muudeta. «Sellised otsused tuleks pigem kaua ja põhjalikult läbi kaaluda,» lisas ta.

Taliga lausus, et ametiühingute jaoks on jätkuvalt tähtis tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse loomine.

Valitsuse kava kohaselt viiakse pensioniea tõstmine ellu sel moel, et kergitatakse nii naiste kui meeste pensioniiga aastas kolme kuu võrra alates 2017. aastast.

Pensioniea tõstmise põhjenduseks on see, et pensionäride arvu pidev suurenemine võrreldes töötajatega ähvardab pensionikassat tühjaks tõmmata ning sunnib riigil pensionideks raha võtma teiste valdkondade arvelt.

Pensioniea kergitamisega väheneb ühelt poolt pensionäride arv ning teisalt suureneb töötajate arv. Hinnanguliselt väheneksid 2025. aastast alates riigi kulud pensionidele ligikaudu 2 miljardit krooni aastas.

Kehtiva seaduse järgi saab pensionile 63 aastaselt, kuid erand on tehtud naistele, kes sündinud aastatel 1944-1952 ning neil tekib pensionile mineku õigus varem. Meeste ja naiste pensioniiga võrdsustub just aastaks 2016.

Eurostati prognoosi kohaselt kahaneb Eesti tööealiste elanike arv järgmise 16 aasta jooksul pea 100 000 inimese võrra, pensioniealiste arv kasvab aga samas ligi 44 000 inimese võrra.

Nii on Eurostati andmetel Eestis tänavu ühtekokku 885 972 tööealist (vanus 15-62 aastat) inimest, mis moodustab 66,3 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks on ligi 1,34 miljonit inimest. Pensioniealisi (vanus 63 aastat ja üle selle) inimesi on aga 250 631, mis on 18,8 protsenti elanike üldarvust.

Aastal 2025 on aga prognoosi kohaselt tööealiste elanike arv kahanenud 787 019 inimeseni, mis moodustaks 60,9 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks prognoositakse 1,29 miljonit inimest. Pensioniealisi peaks aga siis olema 294 554 inimest ehk 22,8 protsenti elanike üldarvust.

Pensioniea tõstmise kriitikud on välja toonud seda, et Eesti meeste keskmine eluiga on vaid veidi pensionieast suurem ning enne pensioniea kergitamist peaks keskmine eluiga pikenema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles