Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on vähetõenäoline, et pensioniea tõstmine 65. eluaastani tegemata jääb ning hiljemalt poole aasta jooksul peaks see otsus langetatud olema.
Pevkur tahab pensioniea tõstmise kiiresti ära otsustada
5. november 2009, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi valitsus andis täna põhimõttelise heakskiidu plaanile kergitada pensioniiga järk-järgult 2024. aasta lõpuks 65. eluaastani. Pevkur ütles, et sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium hakkavad nüüd pensioniea tõstmist analüüsima ja hindama sellega kaasnevat mõju.
«Kui selle oleme valmis saanud, siis räägime läbi tööandjate ja ametiühingutega,» lisas ta. Pärast seda on ministri sõnul plaanis pensioniea tõstmise eelnõuga ehk riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega valitsusse tulla.
«Tahaks sellega kiiresti liikuda, mida varem, seda parem,» vastas Pevkur Postimees.ee küsimusele, et millal võiks eelnõu valitsusse jõuda. «Hiljemalt poole aasta jooksul peaks see olema ära otsustatud.»
Pevkuri sõnul on vähetõenäoline, et pensioniiga tõstmata jääks.
«Kuna elanikkond vananeb, siis on selge, et pensioni saavate inimeste arv suureneb ning riigile tekib üha suurem koormus,» märkis ta. «Kui see otsus võib tunduda ebapopulaarsena, siis tuleb see ikkagi teha nii kiiresti kui võimalik ja seda ei saa edasi lükata.»
Pensioniea tõstmine viiakse seejuures ellu sel moel, et kergitatakse nii naiste kui meeste pensioniiga aastas kolme kuu võrra alates 2017. aastast.
Pensioniea tõstmise põhjenduseks on see, et pensionäride arvu pidev suurenemine võrreldes töötajatega ähvardab pensionikassat tühjaks tõmmata ning sunnib riigil pensionideks raha võtma teiste valdkondade arvelt.
Pensioniea kergitamisega väheneb ühelt poolt pensionäride arv ning teisalt suureneb töötajate arv. Hinnanguliselt väheneksid 2025. aastast alates riigi kulud pensionidele ligikaudu 2 miljardit krooni aastas.
Kehtiva seaduse järgi saab pensionile 63-aastaselt, kuid erand on tehtud naistele, kes sündinud aastatel 1944-1952 ning neil tekib pensionile mineku õigus varem. Meeste ja naiste pensioniiga võrdsustub just aastaks 2016.
Eurostati prognoosi kohaselt kahaneb Eesti tööealiste elanike arv järgmise 16 aasta jooksul pea 100 000 inimese võrra, pensioniealiste arv kasvab aga samas ligi 44 000 inimese võrra.
Nii on Eurostati andmetel Eestis tänavu ühtekokku 885 972 tööealist (vanus 15-62 aastat) inimest, mis moodustab 66,3 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks on ligi 1,34 miljonit inimest. Pensioniealisi (vanus 63 aastat ja üle selle) inimesi on aga 250 631, mis on 18,8 protsenti elanike üldarvust.
Aastal 2025 on aga prognoosi kohaselt tööealiste elanike arv kahanenud 787 019 inimeseni, mis moodustaks 60,9 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks prognoositakse 1,29 miljonit inimest. Pensioniealisi peaks aga siis olema 294 554 inimest ehk 22,8 protsenti elanike üldarvust.
Pensioniea tõstmise kriitikud on välja toonud seda, et Eesti meeste keskmine eluiga on vaid veidi pensionieast suurem ning enne pensioniea kergitamist peaks keskmine eluiga pikenema.