Täna siseminister Marko Pomerantsiga kohtunud politseinikke, päästjaid ja piirivalvureid ühendava ametiühingu esimehe sõnul eelistab minister sisejulgeoleku valdkonna kärbet ellu viia läbi koondamiste.
Ametiühing: siseminister eelistab palgakulude kärpel koondamisi
5. november 2009, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi ütles, et tänasel kohtumisel Pomerantsiga jäi kõlama see, et minister eelistab eelarvekärbet läbi viies koondamist palga alandamisele.
Liivamägi sõnul käis ametiühing välja omapoolse variandi, et kulusid hoitakse kokku palgata puhkusepäevade abil, mis tema sõnul on töötajatele kergem lahendus kui astmepalga alandamine või koondamine. Ta lisas, et siseminister palgata puhkusepäevade ideed ei soosinud.
«Meie hinnangul saaks täiesti vältida nii koondamist kui ka palga vähedamist, kui kasutada tasustamata puhkepäevi,» märkis Liivamägi. Samas tõdes ta, et kõik kolm kulude kokkuhoiu varianti (koondamine, astmepalga alandamine, palgata puhkepäevad) tähendavad tegelikult seda, et siseriiklik julgeolek nõrgeneb.
Kui suurt hulka töötajaid koondamine puudutada võib, Liivamägi esialgu ei paljastanud. «Leppisime kokku, et sellest numbrist me veel ei räägi,» lisas ta. «Palju oleneb ka uue ühendameti struktuuride lõplikust paika panemisest ja päästjate puhul komandode ülevaatamisest.»
Liivamägi ütles, et jägmisel nädalal jätkuvad ametiühingu ja siseministri läbirääkimised päästjate osas ning ülejärgmisel nädalal politseinike osas. Eesmärk on nii politseinike, päästjate kui ka piirivalvurite palga- ja tööaja küsimustes sõlmida kollektiivleping.
Liivamägi märkis, et päästjatel on sooviks ka 24-tunniste vahetuste taastamine. Praegu on kasutusel kuni 12-tunnised vahetused.
Siseminister Pomerants märkis, et päästeameti personalikulud riigituludest vähenevad võrreldes 2009.aastaga 49,5 miljoni ulatuses. Ta lisas, et kärpe elluviimiseks on kolm väga selget lähenemist.
«Kas toimub solidaarselt kõikide päästetöötajate palga vähendamine, teatud arvu inimeste koondamine või kombineeritud variant koos töökorralduslike muudatustega,» sõnas minister. «Lõplik lahendus, kuidas kärbet ellu viia sõltub eelkõige läbirääkimiste tulemusest ROTALiga.»
Politsei personalikulud riigituludest vähenevad 2010. aastal võrreldes tänavusega 149,6 miljonit ja piirivalvel 46 miljonit krooni.
Riigikogus peatselt teisele lugemisele tulev 2010. aasta riigieelarve näeb ette palgakulude kärpimist sisejulgeolekus 10 protsendi võrra.
1. jaanuarist hakkab tööle senist politseiametit, piirivalveametit ning kodakondsus- ja migratsiooniametit liitev ühendamet.
ROTAL saatis oktoobris riigikogu rahanduskomisjonile kirja, et see leiaks 1. jaanuarist tööd alustavale ühendasutusele 180 miljonit krooni lisaraha ning päästeametile 22,6 miljonit krooni, mis võimaldaks palgad puutumata jätta.
Varem on räägitud, et sisejulgeolekus võib kärbete ja ühendamiste tulemusel ühtekokku töö kaotada 350-360 inimest.