Paarkümmend meditsiiniõde protestis Toompeal ravirahade kärpe vastu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiinitöötajate streik Toompeal
Meditsiinitöötajate streik Toompeal Foto: Priit Simson

Ligikaudu paarkümmend meditsiiniõde protestis Toompeal vabariigi valitsuse hoone ees haigekassa ettepaneku vastu kärpida raviteenuste hindasid.

Stenbocki maja ees protestinud meditsiiniõed kandsid näiteks plakateid - «Surevaid ja haigeid euro ei aita», «Meil on raha kogutud, kasutame seda» ning «Tervishoiu raha on olemas, palun luba ravida». Õdedel oli kaasas ka must kirst.

Kell 9.30 alanud ning umbes tund aega kestnud meeleavalduse korraldajateks olid Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit. Õdedega käis kohtumas sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Meeleavaldus oli tingitud sellest, et haigekassa tegi ettepaneku kärpida tervishoiuteenuste hindu kuue protsendi võrra, mis peaks säästma pool miljardit krooni. Kärbe tähendab haiglatele vähem raha ning ähvardab tänavu juba langenud õdede ja arstide palkasid veelgi allapoole tuua.

Haiglad on samas viidanud sellele, et riik on aastatega kogunud haigekassale suure rahareservi ning seda tuleks seni kavandatust suuremal määral kasutada.

Protestil osalenud ametiühingite keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul oli protestijaid vähe seetõttu, et 20 tunniga oli keeruline meeleavaldajaid kokku saada.

Taliga kiirustas meeleavalduselt otse arsti juurde, sest tema sõnul tuleb seal kiiresti enne kärpe jõustumist ära käia, sest siis pikenevad ravijärjekorrad oluliselt.

Meeleavaldus taheti kindlasti täna korraldada seetõttu, et täna kell 10 hakkas valitsus haigekassa rahakärbet arutama. Info selle küsimuse jõudmisest valitsuse istungile laekus ametiühingutele alles eile.

Pevkur ütles täna õdedele, et masu tõttu on olukord keeruline ning riigil raha vähe. Ta märkis kärpijate kaitseks, et haigekassa rahakärbe kuus protsenti pole nii palju, kui nõuaks viimane majanusprognoos, mille järgi peaks haigekassa eelarvet vähendama kaheksa protsendi jagu.

Meeleavaldajad andsid üle ka pöördumine «Säilitagem elanikkonna tervist ja tervishoiusüsteemi» sotsiaalministrile ja vabariigi valitsusele, kus märgitakse, et viimase 18 aastaga on Eestis järk-järgult üles ehitatud hästitoimiv ja efektiivne tervishoiusüsteem, mille põhiline alustala on kaasaegsete teadmistega patsientide hüvanguks tegutsev personal.

«Tervishoiust miljardeid kroone välja viies saab süsteem pöördumatuid kahjustusi, mille tulemuseks on arsti- ja õendusabi kättesaadavuse oluline halvenemine,» tõdetakse pöördumises.

Meeleavaldajad leiavad, et tervishoius headel aegadel ei priisatud, vaid koguti varusid rasketeks aegadeks ning protesti korraldanud liidud on ühinenud Eesti Haiglate Liidu ettepanekuga kompenseerida aastate 2010.-2013. eelarvetes väheneva ravikindlustuste osa eelnevatel aastatel kogunenud jaotamata kasumi arvel.

«Inimelude hinnaga riigieelarvet tasakaalus hoida on ebaeetiline,» märgitakse avalduses. «Surnuid ja püsiva tervisekahjustusega inimesi euro kasutuselevõtmine ei aita.»

Protestijad tõdevad, et tervishoiutöötajate koondamisest tekib sääst, kuid töötajatest tühjad haiglad patsiente ei ravi. «Tervishoiutöötajad leiavad tööd ikka, kuid Eesti patsiente me endaga Soome või Norrasse kaasa võtta ei saa,» seisab avaldusel.

Liitude hinnangul tulevad välismaale siirduvate arstide ja õdede asemel varsti meedikud Venemaalt, kes toovad kaasa oma töökultuuri ja teadmised, kuid Eesti patsiendid ei ole tagasiminekuks nõukogude meditsiini valmis.

«Mure Eesti patsientide pärast ei luba meil pikaajaliselt ülesehitatud Eesti tervishoiusüsteemi lagundamist ja patsientide reaalselt abita jätmist kõrvalt vaadata,» märgitakse avalduses. «Alla kirjutanud ühendused paluvad teil veel kord kaaluda võimalust kasutusele võtta Haigekassa jaotamata kasum, sest arsti- ja õendusabi kättesaadavuse vähendamine tähendab patsientide jaoks rohkem haiguspäevi ja vähem töövõimet, mis on riigi ja rahva jaoks kordades kulukam.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles