Valimiskomisjon rahuldas kolmest kaebusest ühe

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pavel Ivanovi sõnul kerkis rahvustevahelise leppimise küsimus üles alles pärast valimisi.
Pavel Ivanovi sõnul kerkis rahvustevahelise leppimise küsimus üles alles pärast valimisi. Foto: Arvet Mägi

Täna arutas vabariigi valimiskomisjon pärast valimisi esitatud kaebusi ning rahuldas nendest vaid ühe.


Valimistel kandideerinud Heiki Merirand esitas kaebuse, milles taotleb kordushääletamist Audru vallas. Kaebaja leiab, et tulenevalt oma populaarsusest ja valimiste eelsest agitatsiooni tegemisest oleks ta pidanud saama rohkem hääli.



Pärnu maakonna valimiskomisjon juhtis vabariigi valimiskomisjoni arvates õigesti tähelepanu sellele, et hääletamise salajasuse põhimõttest tulenevalt ei saa keegi tõendada, et ta on hääletanud ühe või teise kandidaadi poolt või et teatud arv valijaid on hääletanud tema poolt.



Lähtudes eelnevast otsustas vabariigi valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata.



Eesti Keskerakonna esitatud kaebuses leitakse, et Jõgeva linna valimiskomisjoni süül ei olnud erakondade esindajad teadlikud linna valimiskomisjonis toimuvast häälte ülelugemise ajast, millega on rikutud valimiste läbipaistvust ja usaldusväärsust tagavat põhimõtet. Valimiskomisjon võttis endale kohustuse teavitada esindajaid kellaaja muudatustest telefoni teel, kuid seda ei tehtud. Kaebaja arvates saab hääletamistulemuste usaldusväärsuse taastada vaid hääletamissedelite täiendav ülelugemine.



Vabariigi valimiskomisjon leidis, et hääletamistulemuste kindlakstegemise avalikkuse nõudest lähtudes pidanuks linna valimiskomisjon uuest häälte lugemise ajast volitatud esindajaid teavitama. Lisaks on hääletamistulemuste kindlakstegemisel jaoskonnakomisjonis jäetud esialgselt arvestamata kodus hääletanute hääled. Jaoskonnakomisjoni eksimus kodus hääletanute häälte lugemisel võib tekitada kahtlusi hääletamistulemuste õigsuses ka seetõttu, et volitatud esindajad ega vaatlejad ei viibinud teistkordse häälte ülelugemise juures.



Seetõttu otsustas vabariigi valimiskomisjon kaebuse rahuldada, pidades kahtluste hajutamiseks vajalikuks lugeda veel kord üle kõik Jõgeva linnas antud hääled. Vabariigi valimiskomisjon tegi sellekohase ettekirjutuse Jõgeva linna valimiskomisjonile kohustades häälte ülelugemisest eelnevalt teavitama erakondade ja valimisliitude volitatud esindajaid.



Valimisliidu «Peetri plats» volitatud esindaja Kalle Tull esitas kaebuse, milles soovitakse kordushääletamise korraldamist Narvas. Ida-Viru maakonna valimiskomisjon selgitas Narva linnas toimunud hääletamistulemuste kindlakstegemist ning teistkordset lugemist, sealhulgas häälte teistkordsele ülelugemisele kutsumist. Ühtlasi leidis maakonnakomisjon, et kaebaja väited häälte ostmise ning ebaseadusliku hääletamise kohta on üldsõnalised ning ühtegi konkreetset fakti esitatud ei ole.



Vabariigi valimiskomisjon nõustus Ida-Viru maakonnakomisjoni seisukohtadega ning otsustas jätta kaebus rahuldamata.

Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata riigikohtusse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles