Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja riigikogus 15. oktoobril heaks kiidetud pronksöö seaduse, mille president suvel tagasi lükkas.
President kuulutas välja pronksöö seaduse
Presidendi kantselei nõunik Kristel Peterson märkis, et presidendi otsus, kas seadus välja kuulutada või jätta see tegemata, lähtub sellest, kas seadus on riigipea hinnangul kooskõlas põhiseadusega või mitte.
Seadusega muudeti paragrahve, mis sätestavad karistused riigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse, riigireetmise, välismaalase poolt toimepandud riigi vastu suunatud vägivallata tegevuse, Eesti riigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise, Eesti riigi vastase vandenõu, Eesti riigi vastase võltsimise, politseiametniku ja tegevteenistuja riigivastase mõjutamise ja massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning selles osalemise üleskutse eest.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu ütles 15. oktoobril riigikogus enne hääletust, et suvel presidendi poolt tehtud märkused on arvesse võetud ja seadust on täpsustatud.
«See eelnõu ei sea mingilgi moel küsimärgi alla demokraatlike vabaduste teostamist,» sõnas ta. «Veelgi enam, demokraatlike vabaduste teostamise eelduseks on see, et riigis toimib õiguskord ja on tagatud õigusrahu.»
Mitmed seaduse kriitikud jäid aga ka pärast selle muutmist arvamusele, et see võimaldab meeleavaldusi korraldavaid teisimõtlejaid põhjendamatult hõlpsalt vangi panna.
«Olen arvamusel, et rüüstamisi, purustamisi, süütamisi ja muid sellist tegevust organiseerivad või toime panevad isikud peavad saama karistatud, kuid ma ei pea õigeks karistada neid, kes selliseid kuritegusid korda pole saatnud,» tõdes pärast eelnõule oktoobris vastu hääletanud reformierakondlasest riigikogulane Silver Meikar.
Tema sõnul on riigikogus täna heaks kiidetud ja presidendile saadetud pronksöö seaduses joon rahumeelse meeleavalduse ja inimesi vangi viia ähvardava massilise korratuse vahel ebaselge ja hägune.
«Ei saa välistada, et iga registreerimata meeleavaldus, mille raames keegi provokaator viskab ühe kivi, muutub seadusilma jaoks massiliseks korratuseks,» sõnas Meikar.
President Ilves seadis suvel vaidluse alla neli seaduseelnõuga plaanitud muudatust. Nii näiteks ei nõustunud ta seadusemuudatusega, mis hirmutab riigivastases kuriteos süüdimõistmisega meeleavalduste korraldajaid.
«Inimestele peab olema tagatud põhiseaduslik õigus korraldada rahumeelseid koosolekuid ning korraldajatele ei pea laienema vastutus võimalike tegude eest, mida saadavad korda teised,» märkis toona riigipea.
Seadusemuudatuste väljatöötamise tingis kahe aasta tagune pronksöö, mille väidetavad organiseerijad anti küll kohtu alla, kuid seal nad süüdi ei jäänud.
President sai suvel enne oma otsuse langetamist ka massiliselt protestiallkirju, et ta jätaks seaduse välja kuulutamata.