Riigikogu hääletas maha vanemahüvitise maksimumi kärpimise 12 000 krooni võrra

Urmas Seaver
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemapalga ülemmäär hakkab tuleval aastal olema üle 35 000 krooni.
Vanemapalga ülemmäär hakkab tuleval aastal olema üle 35 000 krooni. Foto: Caro / Scanpix

Riigikogus hääletas täna maha Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE)eelnõu, mis nägi ette vanemapalga ülempiiri kärpimist 1. juulist praeguselt 35 316 kroonilt 23 544 kroonile.

«Juba eelmisel aastal kulus vanemahüvitisele rohkem raha kui riiklikele peretoetustele kokku,» ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Heljo Pikhof. «Ebaproportsionaalselt kõrgele vanemahüvitise ülempiirile tuleb pidurit panna ja nõuda, et ülempiiri alandamisest kokku hoitud raha läheks töö kaotanud vanemate lastega peredele.»

Idee kohaselt toetataks alles jääva rahaga kuni 1000 krooniga hättasattunud peresid. Sotside kinnitusel vähendaks vanemahüvitise ülempiiri alandamine 2010. aastal kulusid 9,4 miljonit krooni, 2011. aastal 78 miljonit krooni ja alates 2012. aastast 138 miljonit krooni aastas.

Praegu kehtiv vanemahüvitise ülemmäär on 30 729 krooni, kuid valitsus on juba heaks kiitnud selle tõstmise 1. jaanuarist. Ülemmääraks on vastavalt seadusele valitsuse kehtestatud korras arvutatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu (tänavu 10 243 ktooni, tuleval aastal 11 772 krooni) kolmekordne suurus ning sotsid tahavad selleks kahekordset suurust.

Pikhof tõdes, et vanemahüvitis on ainuke sotsiaaltoetus, mis majandussurutises suureneb. Sotside eelnõu kohasele rakenduks allapoole lastud lagi neile vanemaile, kellele määratakse vanemapalk peale uue seaduse jõustumist.

Pikhof märkis ka seda, et kuigi valitsus on kiivalt kaitsnud vanemahüvitise ülempiiri, siis samal ajal on kaotatud või vähendatud mitmeid muid toetusi - 450-kroonine koolitoetus, tulumaksutagastus esimese lapse pealt, õppelaenu kustutamine, haige lapsega kodus oleva vanema haigushüvitis.

Vanemahüvitise maksmisele kulub riigil tänavu ligi 2,3 miljardit krooni.

Reformierakondlasest riigikogu liige Taav Rõivas märkis parlamendis, et on vale minna lõhkuma Eestis hästi töötavat süsteemi ja saadav kokkuhoid ei ole seda väärt. Ta lisas, et maksimaalset hüvitist saab vaid väike osa vanemapalga saajatest.

Rõivase sõnul kinnitab statistika, et vanemahüvitis on aidanud tõsta sündivust Eestis.

Sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor rõhutas, et ülempiiri muutmine ei lõhu vanemahüvitise süsteemi, kuid muudab selle jätkusuutlikumaks ning riigi jaoks mõistlikumaks.

Eelnõu vastu oli 44 ning poolt 31 riigikogu liiget. Eelnõu vastu olid eelkõige valitsusparteid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Eelnõu poolt kutsusid saadikuid hääletama lisaks sotsidele ka Keskerakonna fraktsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles