Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas riigikogu liikme Jüri Tamme 14. septembril esitatud arupärimisele tasuta üleantud riigivara müügi kohta.
Riigikontrolör andis aru tasuta üle antud riigivara müügi kohta
26. oktoober 2009, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arupärija väitel sai Eesti Põllumajandusülikool riigilt tasuta vara Harku vallas, kuid ei asunud saadud vara kasutama neil eesmärkidel, millega põhjendati vara taotlemist, vahendas parlamendi pressiesindaja.
Nimetatud hooned ja umbes 52 ha maad on pandud müüki. Arupärija soovis saada hinnangut antud tehingute järelevalve ja õiguslikkuse kohta.
Oviir selgitas, et riigikontroll ei oska anda hinnangut sellele kui sageli mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik taotleb riigilt tasuta vara väljamõeldud põhjustel, küll on riigikontroll viimastel aastatel täheldanud valitsuse tegevuse kurssi, kus keeldutakse kohalikule omavalitsusele tasuta võõrandamast riigimaad, kui seda pole selgelt tarvis kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Oviiri sõnul on avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara õigusrežiim ning küsimus, kas ja millises ulatuses saab riik sellesse sekkuda eelkõige poliitilise otsustuse ja sellest tuleneva õigusliku regulatsiooni küsimus.
Riigikontrolör viitas riigikogu menetluses juba esimese lugemise läbinud riigivara seaduse eelnõule, mis käsitleb ka riigivara tasuta võõrandamist. Selle eelnõu viimase redaktsiooni järgi võib kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik riigilt eelnõus loetletud ülesannete täitmiseks tasuta saadud vara võõrandada, kui seda pole enam nende ülesannete täitmiseks tarvis või vara on muutunud
kasutuskõlbmatuks. Kui tasuta saadud vara võõrandatakse kümne aasta jooksul pärast selle omandamist, tuleb riigile hüvitada 65 protsenti vara omandamise hetke maksumusest.
Sihipärase kasutamise tagamiseks võib riigivara tasuta võõrandamise lepingus ette näha ka leppetrahvid. Nende nõuete täitmise kontroll on pandud eelkõige riigivara valitsejatele.
«Kuna maareformiseadus kohustab juba kohalikku omavalitsust riigilt tasuta saadud maa võõrandamise korral kandma riigile üle 65 protsendi saadud rahast, võib tõepoolest arutada ja kaaluda sarnaste kohustuste panemist ehk tarvidust ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,» märkis Oviir.