Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kaalub ideed algatada parlamendis eelnõu, mille heaks kiitmine lubaks riigikogulased taas kohalike omavalitsuste volikogudesse.
Parlament võib peatselt kaaluma hakata riigikogulaste lubamist volikogudesse
26. oktoober 2009, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See diskussioon (riigikogulaste lubamine volikogudesse) tuleb kindlasti tõstatada, see oli omal ajal viga, et see ära muudeti,» ütles Postimees.ee`le SDE riigikogu fraktsiooni aseesimees Indrek Saar. Ta lisas, et sotsid arutavad praegu plaani tulla vastava eelnõuga riigikogus välja.
Saare hinnangul halavendab kehtiv piirang riigikogulaste võimalusi olla oma kodupiirkonna asjadega kursis. «Kui riigikogu liige istub volikogu laua taga ja peab seal vastust andma selle üle, et mis ta riigikogus teinud on, siis see on hoopis teine asi kui see, kui ta Toompeal valijaga kohtub,» märkis ta. «Paljude inimeste otsused jäävad info vähesuse tõtttu poolikuks.»
Viimastel valimistel Rakvere linnavolikokku valitud Saare sõnul on regioonid kehtiva keelu tulemusel palju kaotanud. «Ma saan aru, et see, mis toimus Toompea ja Tallinna volikogu vahel, et see ületas igasuguse mõistuse piiri, kuid karistada sellega regioone, on vale,» lisas ta.
Aastaid tagasi heaks kiidetud muudatus oli osaliselt ajendatud sellest, et Toompeal ja volikogus istusid samad inimesed ning Toompea võimutülid kandusid kohe üle Tallinna volikokku ja vastupidi.
Tallinna volikogu valimistel hiljuti 9724 häält saanud riigikogu keskerakondlasest aseesimehe JüriRatase hinnangul tuleks riigikogulastel lasuv keeld üle vaadata. Tema hinnangul on rohkem neid argumente, et riigikogulasi võiks volikogudesse lubada.
Valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär ning riigikogu liige Margus Tsahkna lausus, et keelus on omad miinused ja plussid ning tal endal pole selget eelistust ühele ega teisele poole.
Tsahkna sõnul on oluline see, et volikogu liikmed teeksid reaalselt tööd ja oleksid kohalike asjadega kursis.
«Kas valituks osutunud riigikogulane ikka tahab kohalike asjadega ennast piisavalt kurssi viia, kas ta ei hakka seal istuma lihtsalt kohatäiteks,» tõi ta välja ühe probleemi riigikogulaste lubamisel volikogudesse. «Näiteid oleks kindlasti üht- ja teistpidi.»
Tsahkna tõdes samas, et valija seisukohalt oleks loomulikult selgem, kui tema poolt valitud saadik läheks kindlasti ka volikokku tööle.
Ka tänavustel kohalikel valimistel kandideeris volikogudesse enamik riigikogulasi, kellest paljud kogusid ka usinalt hääli ning näiteks Tallinna volikokku valitud saadikutest jääb suur hulk inimesi juba eos kõrvale.
Samas märkis Tsahkna, et valimisseaduse muutmine lühikese aja tagant kord ühte- ja siis teistpidi pole mõistlik. «Võiks olla stabiilne süsteem, et kõik teavad,» lisas ta.
Samas propageerisid rohelised tänavuste kohalike valimiste eel aga põhimõtet, et riigikogulased valimistel ei osale, sest kuna nad jäävad niikuinii riigikokku, siis oleks see valijate petmine.