Eestlastele meeldib teha nägu, et Keskerakonna suure edu taga on muukeelsed valijad, aga selliste tulemuste saavutamiseks ainult sellest ei piisaks, siin on suur osa ka eesti rahvusest inimeste häältel.
Eks see ole nähtavasti rahvuspsühholoogiline fenomen, ju siis on arvestataval hulgal inimesi, kellele meeldib hoiduda sellise tugeva võimu lähedusse, mis on korporatiivne, mis loob soodustusi neile inimestele, kes selle võimu lähedale hoiavad. See võib olla ka sovetliku ühiskonna järelmõju - kaja ajast, kus kõike sai tänu tutvustele, ja kui olid parteibossi kannupoiss, läks sul hästi. Paljud inimesed ei ole seda aega unustanud. On näha, et vähemalt ühe linna piires on Savisaar suutnud selle olukorra taastada.
Mida teised erakonnad siin teha saaks, on raske küsimus. Võib ju tegeleda sisulise argumentatsiooniga ja püüda inimestele ratsionaalselt läheneda, aga kui mõtlemine on veel paljuski emotsionaalsel tasandil, siis ei pruugi ausast poliitikast ja argumentatsioonist kasu olla.
Ja järeleandmine on teiste erakondade seas kiire tulema. On näha, et ka teised erakonnad kasutavad selliseid korporatiivseid võtteid. Nad üritavad end Keskerakonnale vastandada, kuid see ei tööta. Ühel pool on Keskerakond, kes ei varjagi, et nad tegutsevad korporatiivselt, ja teisel pool erakonnad, kes eitavad seda, aga käituvad ise samamoodi.