Valimised tsementeerisid üle-eestilist poliitseisu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Graafika: PM

Kohalike volikogude valimiste tulemus ei toonud enamikus Eesti võtmekohtades kaasa täispöördeid, vaid pigem aitasid kaasa senise jõudude vahekorra kinnistamisele.



Nii läks see suurlinnades Tallinnas, Tartus ja Narvas ning tekkinud seis mõjub tõenäoliselt stabiliseerivalt ka riigivõimule Toompeal. Viimast asub nüüd veel vahetumalt mõjutama Eesti majanduse käekäik, millele oodatult keskendub järgmine ehk 2011. aasta kevadine riigikogu valimiskampaania.

Hingetõmbeaega poliitikud praegu siiski peaaegu ei saagi, sest lisaks üle Eesti kohalike võimuliitude läbirääkimistele on kohe Toompeal algamas teravad vaidlused järgmise aasta riigieelarve üle.

Eestis kujunevad üha selgepiirilisemalt välja kaks erinevat vastandlikku poliitilist leeri, kus ühel pool joont on enamasti Keskerakond üksinda ja teisel pool suurem osa ülejäänud jõududest. See jaotus kehtib tugevalt üleriigilisel ja Tallinna tasandil ning kaotab oma mõju sedamööda, mida pisemaid kohti vaatluse alla võtta.

Kõik on kusagil võimul


Samuti on riigis kujunenud teatav tööjaotus, kus 2007. aastast valitsevad Toompead paremerakonnad, kui samal ajal Tallinna ja Ida-Virumaa olulisi keskusi valitseb jagamatult Keskerakond. See tähendab, et mitmete suurte omavalitsuste suhted riigivõimuga on kaugel ideaalsest, aga samal ajal loob mõningase tasakaalu, kus ükski suurematest erakondadest pole korraga kõikjal võtmepaikadest opositsiooni lükatud.

Kõige vähem kinni löödud on suurparteidest praegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tulevik.
Kuna sotsid löödi tänavu kevadel valitsusest välja, siis oli vältimatu, et nad said asuda kritiseerima reformierakondlase Andrus Ansipi valitsust ja neil tekkis sel pinnal kokkupuutepunkte Keskerakonnaga, mis varem olnuks väheusutavad. Näiteks võib tuua hiljutised Reformierakonna ministrite umbusalduskatsed parlamendis.

Sotsid on olnud ka kõige avatumad võimalikule koostööle Keskerakonnaga Tallinna linnavõimu juures. Valimistulemus pealinnas ühes tsentristide võimsa absoluutse enamuse ja võimalusega üksi valitseda jätab selle võimaluse siiski problemaatiliseks.

Keskerakonnal on mõtet sellist koostööd otsida ühelt poolt silmas pidades 2011. aasta riigikogu valimisi ning endavastase ühisrinde lõhkumiseks, teisalt aga kätkeb sotside kaasamine Keskerakonnale võimalust – ja sotsidele ohtu – viimaseid Keskerakonna uue satelliidina näidata ja marginaliseerida.

Igal juhul esindaks Keskerakonna-sotside linnavalitsus paremini linnaelanike huvideskaalat kui puhas keskerakondlik linnavõim.

Keskerakond tegi neil valimistel parima tulemuse nii üle riigi kui ka Tallinnas, partei esimehest linnapea Edgar Savisaar kogus isiklikult ülivõimsa häältesaagi – ligi 39 000 häält kohalikel valimistel võib kõrvutada näiteks peaminister Ansipi hiilgetulemuse, 22 540 häälega riigikogu valimistel.

Pärast neid valimisi on veelgi tugevnenud Keskerakonna roll muukeelse elanikkonna huvide pea monopoolse esindajana Eesti poliitikas. Tsentristid on teinud kõik selleks, et venekeelset publikut enda poole tõmmata, ning viimane sai väljendada neil valimistel nii oma suhtumist 2007. aasta pronks­öösse kui ka näiteks praeguse valitsuse poolt rahvastikuministri ametikoha kaotamisse.

Enneolematult lai valijaskond


See Keskerakonna saavutus tõenäoliselt mängib lähematel aastatel Eesti üleriigilises poliitikas väga põhimõttelist rolli. Tuleb märkida, et tänavustel kohalikel valimistel oli riigis niisugune valijaskond, nagu seda kunagi varem pole olnud. Kadunud on mittekodanike viieaastane elamistsensus osalemiseks, mis laiendas valijaskonda.

Riigikogu valimisest jääb märgatav osa pühapäeval valinud mittekodanikest aga jätkuvalt kõrvale.

Paremerakondade Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suhteliselt ootuspärased tulemused annavad neile võimaluse Toompeal kahekesi jätkata, kaasates tugevamini rohelisi, kes kohalikel valimistel põrusid.

Rahvaliit ei julgenud enamikus kohtades üldse oma lippu näidata, ehkki nende kohalikud tegijad on volikogudes ka pärast neid valimisi alles.

Usutavasti tõuseb riigikogu valimistel nelja kõige suurema partei – Keskerakond, Reformierakond, IRL ning sotsid – roll ning ülejäänutel muutub künnise ületamine üha raskemaks.

Võitjad suuremates linnades
Tallinn    Keskerakond    53,5% häältest
Tartu    Reformierakond    30,8% häältest
Haapsalu    Reformierakond    37% häältest
Jõgeva    Reformierakond    39,8% häältest
Kohtla-Järve    valimisliit Usaldus (KE taustaga)    89,2% häältest
Kuressaare    Reformierakond    45,2% häältest
Kärdla    Isamaa ja Res Publica Liit    26,4% häältest
Narva    Keskerakond    76,6% häältest
Paide    Isamaa ja Res Publica Liit    30% häältest
Põlva    Keskerakond    43,6% häältest
Pärnu    Toomas Kivimägi valimisliit    35,6% häältest
Rakvere    Sotsiaaldemokraatlik Erakond    28,7% häältest
Valga    Reformierakond    36% häältest
Viljandi    Reformierakond    36,6% häältest
Võru    Reformierakond    34,6% häältest
Allikas: VVK

Tagasi üles