Pronksöö seadus naasis pisut kohendatud kuues

Pronksrahutused Viru tänaval.

FOTO: Toomas Huik

Täna riigikogus uuesti vastu võetud pronksöö seaduses on kahte presidendi kriitikat pälvinud paragrahvi ainult veidi täpsustatud ning ülejäänud välja jäetud.


«Sõnastasime ümber kaks vaidlusalust paragrahvi selliseks, mis peaks nüüd rahuldama erinevaid osapooli ja arvajaid,» ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

President Toomas Hendrik Ilves jättis suvel karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse välja kuulutamata, sest leidis, et see ei vasta neljas punktis põhiseadusele.

Seaduse pargrahv 235 sekunda oli Ilvese hinnagul õiguslikult segane ja kitsendas sellisena lubamatult teadus- ja väljendusvabadust.

Teadlik võltsimine

Ken-Marti Vaher ütles, et nüüd on see nn valeandmete esitamise paragrahv 235 täpsemalt kirja pandud ja defineeritud kui Eesti vabariigi vastane võltsimine.

Uus sõnastus näeb ette kuni kuueaastase vangistuse ametliku dokumendi võltsimise või sellise dokumendi levitamise või selles sisalduvate andmete levitamise eest eesmärgiga kahjustada Eesti vabariigi iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust või kui sellega kaasnes oht Eesti vabariigi iseseisvusele ja sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele.

«Eeldatud on ametliku dokumendi võltsingu olemasolu ning seda, et isik levitab seda või selles olevaid andmeid, näiteks mingit konkreetset osa võltsitud dokumendist, teadlikult,» ütles Vaher.

Täpsem sõnastus 

President vaidlustas ka massiliste korratuste organiseerimise sätte 238, mille kohaselt muutunks karistatavaks palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimine või ettevalmistamine või sellises korratuses osalemisele üleskutsumine, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus.

President leidis, et iga sündmuse või teoga võib teatava, kas või üliväikese tõenäosusega kaasneda muid sündmusi ja tegusid.

«Massiliste korratuste organiseerimise sätte jätsime sisuliselt samaks täna kehtivaga, kuid selles on erinevate tõlgenduste vältimiseks nüüd täpselt kirja pandud, et kriminaliseeritud on ka nimetatud teo ettevalmistamine ja üleskutse selles osalemisele,» ütles Vaher.

Osa sätteid välja 

Kui varasema sõnastus nägi ette korratuste oraganiseerimise karistamist, kui sellega võib kaasneda rüüstamine, purustamine jne, siis vastuvõetud redaktsiooni antud paragrahvi järgi on karistatav selline organiseerimine, mis on vandaalitsemise juba kaasa toonud.

«Täna kehtivas sõnastuses eeldatakse, et üleskutsumine ja ettevalmistamine on organiseerimise osa. Nüüd öeldakse see ka selgesõnaliselt välja,» selgitas Vaher.

Samuti karmistati sanktsiooni, mis võimaldab nüüd korratuste organiseerimise eest karistada kolme kuni kaheksa aastase vangistusega.

Vaher ütles, et kriminaalmenetluse ja kodakondsuse seaduse muudatused otsustas õiguskomisjon seadusest välja jätta, et tegelda nende küsimustega iseseisvates eelnõudes.

Tagasi üles