Riigikogu kiitis täna heaks vabariigi presidendi poolt suvel tagasi lükatud pronksöö seaduse, mis kriitikute väitel võimaldab meeleavaldusi korraldavaid teisimõtlejaid põhjendamatult hõlpsalt vangi panna.
Riigikogu kiitis pronksöö seaduse heaks
15. oktoober 2009, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karistusseadustikku, avaliku teenistuse seadust ja välismaalaste seadust muutev eelnõu sai 101-liikmelises riigikogus 54 poolthäält.
Seda toetasid eelkõige valitsusliitu kuuluvad reformierakondlased ning Isamaa ja Res Publica liikmed, kuid ka fraktsioonitu Jaan Kundla, sots Mark Soosaar, keskerakondlased Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Georg Pelisaar ja Toomas Varek ning rohelised Mart Jüssi ja Maret Merisaar.
Seadusega muudeti paragrahve, mis sätestavad karistused riigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse, riigireetmise, välismaalase poolt toimepandud riigi vastu suunatud vägivallata tegevuse, Eesti riigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise, Eesti riigi vastase vandenõu, Eesti riigi vastase võltsimise, politseiametniku ja tegevteenistuja riigivastase mõjutamise ja massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning selles osalemise üleskutse eest.
«See seadus paraku ei täida seda eesmärki, mida on korduvalt rõhutatud, et ta täitma peaks, ehk siis siin karmistatud karistused ja terminite laiendused ei ole kuidagi seotud sellega, et kaitsta Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja iseseisvust,» ütles enne hääletamist sotsiaaldemokraat Indrek Saar.
«Vaid nad saadavad selge signaali mässajatele, dissitentidele, vabadusvõitlejatele, teisitimõtlejatele, et kui te eksite mõne korra vastu, siis võib teid kinni panna minimaalselt kolmeks, maksimaalselt kaheksaks aastaks,» lisas ta.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu ütles enne hääletust, et suvel presidendi poolt tehtud märkused on arvesse võetud ja seadust on täpsustatud.
«See eelnõu ei sea mingilgi moel küsimärgi alla demokraatlike vabaduste teostamist,» sõnas ta. «Veelgi enam, demokraatlike vabaduste teostamise eelduseks on see, et riigis toimib õiguskord ja on tagatud õigusrahu.»
Reinsalu sõnul on seaduses täpselt määratletud kitsamaid sanktsioone riigivastaste kuritegude eest analoogiliselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide karistusseadustikega nagu Saksamaa ja Soome. Ta lisas, et senikehtinud väga suure üldistusastmega karistusseadustiku paragrahve, kas ei ole võimalik piisavalt rakendada või neid võidakse rakendada moonutatult.
«Seadusandja ülesanne on täpsustada seal, kus täpsustus on vajalik selleks, et valitseks õigusselgus,» märkis ta. «Seda me selle eelnõuga teemegi.»
Nüüd läheb seaduse väljakuulutamise otsus taas president Toomas Hendrik Ilvese kätte. Suvel seadis president vaidluse alla neli plaanitud muudatust.
Nii näiteks ei nõustunud ta seadusemuudatusega, mis hirmutab riigivastases kuriteos süüdimõistmisega meeleavalduste korraldajaid.
«Inimestele peab olema tagatud põhiseaduslik õigus korraldada rahumeelseid koosolekuid ning korraldajatele ei pea laienema vastutus võimalike tegude eest, mida saadavad korda teised,» märkis toona riigipea.
Seadusemuudatuste väljatöötamise tingis kahe aasta tagune pronksöö, mille väidetavad organiseerijad anti küll kohtu alla, kuid seal nad süüdi ei jäänud.
President sai suvel enne oma otsuse langetamist ka massiliselt protestiallkirju, et ta jätaks seaduse välja kuulutamata.