Uksele koputavatel valimistel on surve alla sattunud kohalike valla- ja linnalehtede toimetajad, keda süüdistatakse küll erapoolikus, küll asjatundmatus lähenemises, pelgamata ähvardada koguni tööst ilmajäämisega.
Valimised survestavad linna- ja vallalehti
13. oktoober 2009, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi linnalehe toimetajat Kristiina Sauvälit keelitati enda väitel enne valimisi linnapeaga samas valimisliidus kandideerima ja pärast sellest keeldumist lehetoimetaja tööst loobuma.
Vändra alevi- ja vallalehe toimetaja Õie Kuusk sattus aga kandideeriva valimisliidu esindaja surve alla, kui toimetaja keeldus tolle saadetud konkurenti süüdistavat teksti täismahus avaldamast.
Sindi: poolt või vastu
Sindis päädis valimiseelse linnalehe tegemine sellega, et linnapea Mati Mettus lasi toimetaja teadmata lehele vahelehe teha, kus artikkel linnapeastki. Vahelehe pani Mettuse palvel kokku aga temaga samas valimisliidus kandideerija.
Sauväli väitel on ta Sindi Sõnumeid toimetanud linnapea ettepanekul 2006. aasta kevadest ja kõik need aastad tunnetanud linnavalitsuse ning linna allasutuste huvipuudust lehes avaldatava vastu. Seda tänavu 1. mail toimunud mõttetalgute ja juunini, mil ta keeldus Mettuse ettepanekust kandideerida seekordsetel valimistel taas Kodulinn Sindi ridades, nagu ta oli teinud neli aastat tagasi. Sauväli põhjendas keeldumist ajanappuse, huvipuuduse ja erapooletust eeldava lehetoimetaja ametiga.
Kuu hiljem teinud Mettus Sauvälile teatavaks, et linna allasutuste juhid koos linnapeaga soovivad lehetoimetaja tagandamist, kuna leht ei vastavat enam linnarahva ootustele. Uue toimetajana sooviti näha vabakutselist kirjutajat, Maalehe Pärnumaa blogi pidajat Urmas Saardi, kus too kirjutab niikuinii juba kõigest Sindis toimuvast.
Kuna Sauväli keeldus lepingut enne tähtaega lõpetamast, tuldi kokku sõpruskohtumisele, arutamaks rahulolematuse põhjusi ning koostöövõimalusi allasutuste ja kohaliku ajalehe vahel. Sauväli väitel huvitanud kokkutulnuid lehe sisuliste muudatuste asemel põhjus, miks toimetaja ei taha tagasi astuda. Ühtlasi korrati mõttetalgutel väljakäidud arvamust, et linnavalitsusse tuleks luua suhtekorraldusalane töökoht, mis sobiks hästi Saardile.
Seejärel teinud Mettus Sauvälile ettepaneku kaasata lehe toimetamisse ja teemade valiku juurde Saard. Et leht liiga kallutatud poleks, oli Sauväli põhjendusest aru saanud. Sauväli vastanud, et teeb heameelega koostööd kõigiga, kuid lehes ilmuva materjali üle otsustab siiski tema kui toimetaja.
Septembris tegi Mettuse valimisliidule Kodulinn Sindi oponeeriv valimisliit Uuenev Sindi Sauvälile samuti ettepaneku kandideerida nende ridades. Sauväli vastus oli taas eitav ja põhjendused samad mis eelmisele kutsujale.
Peagi avaldasid valimisliidud oma nimekirjad, Kodulinn Sindis kandideeris ka Saard. Sauväli väitel on tema poolt linnavalitsusse saadetud leht tavaliselt samal või järgmisel päeval linna veebiküljele üles pandud. Seekord oodanud ta viis päeva, kuni linnapea juurde aru pärima läks.
Linnapea väitnud, et talle ei meeldi lehe teemade valik, kuna seal olla tähelepanu pööratud vaid konkureerivale valimisliidule ja selle linnapeakandidaadile. Sauväli väitel oli artikli eesmärk vaid viimati mainitut tutvustada, kuna paljud linlased ei tunne teda.
Leht pandi üles veel samal päeval, kuid Sauvälile üllatuslikult vahelehega, mille linnapea palvel oli tasuta kokku pannud Saard. “Vaheleht iseenesest on tore. Seal on kirjutatud spordisündmustest, linna uuest sotsiaaltöötajast, seal on Keskerakonna kuulutus ja juttu ka Mettusest. Mul polnuks midagi nende teemade ja vahelehe vastu, kuid pole normaalne, et seda tehti minu eest salaja,” leiab Sauväli, kelle arvates kasutas Mettus korraga linnapea ja valimisliidu Kodulinn Sindi esinumbri rollis olles jõupositsiooni.
Arvestades toimunut, pöördus Sauväli avaldusega Sindi linnavolikogu ja linnapea poole, oodates nii linnapea vabandust kui volikogu seisukohta.
Mettus kinnitas Pärnu Postimehele, et tema arvates oli Sauväli artiklitevalik septembri numbris kallutatud, mistõttu ta lasi Saardil koostada vahelehe.
“Sindi leht ei saa olla ühe valimisliidu propagandaleht, nagu Kristiina tegi seda viimase lehega, kus enam kui neljandik lehe mahust käsitles Uueneva Sindi tegemisi, jättes täielikult kõrvale Keskerakonna ja Kodulinn Sindi. Seni olime suutnud hoida seda joont, et Sindi lehte ei kasutata valimispropagandaks mitte kellegi poolt. Selleks võib kasutada teisi vahendeid,” põhjendas Mettus. Sauväli selgitust mööda oli tal kavatsus kõiki kandideerivaid nimekirju tutvustada oktoobri lehes.
“Sindi lehega on see jama, et sellel lehel ei ole mingit väljakujunenud regulaarsust. Nii on mõni üritus lehe ilmumise ajaks juba ära toimunud,” nentis Mettus, miks teda see põhjendus ei veena.
Mettuse väitel pole ta Saardi lehetegemisse kaasamise põhjuseks kunagi toimetaja kallutatust toonud. Ta möönis, et Saardi kandidatuuri lehetoimetaja kohale arutati juba eelmise aasta keskpaigas, kuid ametlikku ettepanekut talle ei tehtud ega ole Saardki sellist soovi avaldanud. Küll on Sauväli varasemail jutuajamistel olnud valmis töölepingu lõpetama sobiva toimetaja leidmisel.
“Linnavalitsus ei peagi lehemahu suurendamiseks töövõtjalt luba küsima, sest Sauväli pole lepinguga määratud vastutavaks toimetajaks, kel on ainuisikuline õigus lehe tegemiseks. Keegi ei puudutanud tema tööd,” põhjendas Mettus, miks tema arvates oli sekkumine õigustatud.
Saard on oma seisukohti toimunu suhtes kirjeldanud Maalehe Pärnumaa blogis, kus viimaste artiklite seas on ka Saardi intervjuu linnapeaga ühes valimisliidus kandideerijaga.
Kolmanda Sindis kandideeriva nimekirja Keskerakonna esinumber Aleksander Kask möönis, et Mettus oli talle helistanud ja pakkunud võimalust, et Saard teeb temaga linnalehte intervjuu, kuid ettepanek tundunud kahtlase maiguga, mistõttu ta loobus sellest ja piirdus valijatega kohtumise eadaandega.
Vändra ja ähvardused
Vändra alevi- ja vallaleht Vändra Teataja sai tähelepanu osaliseks ETV valimisstuudios, kus Vändra vallas volikokku pürgijaist oli ainsana esindatud valimisliit Realistid ja selle esinumber Andres Sõnajalg.
Sõnajalaga samasse valimisliitu kuuluv Angela Lõhmus küsis teiste saates esinejate arvamust, kas nad peavad normaalseks, et (konkureerivas valimisliidus kandideeriv - toim) vallavanem keelas Realistide teksti avaldamise kohalikus lehes.
Ära trükiti valimisplatvorm, kuid välja olid jäetud süüdistused vallavanema ja volikogu aadressil.
Lehe toimetaja Õie Kuusk sõnas Pärnu Postimehele, et tegi otsuse teksti kogumahus mitte avaldada siiski ise, kuigi otsustada oli keeruline. “Vallavanem Peeter Reimann ütles, et sellise laimu eest võib kohtusse kaevata, aga see ei kõlanud otsese ähvardusena minu aadressil,” kirjeldas Kuusk. Küll aga olnud Vändra alevivalitsuses töötaval Sõnajalal raskusi keele talitsemisega.
Sõnajalg möönis, et oli toimetaja otsusele reageerides häälekas, sest tema arvates ei koheldud Realiste niiviisi võrdväärselt ülejäänud kandideerijatega.
Kuusk selgitas, et temaga sõlmitud leping nõuab, et otseste süüdistuste korral tuleb anda võimalus süüdistatavaile vastulauseks samas lehenumbris. Nii mahukate süüdistuste kommenteerimiseks jäi aga neile aega napiks.
,,Oma ala asjatundjad, kellega konsulteerisin, arvasid samuti, et sellisel kujul, vastulauseks sõna andmata, kogu teksti lehes avaldada ei tohi. Sõnajalg pakkus välja mahuka väidetava tõestusmaterjali igale esitatud faktile, kuid leidsin, et ma pole pädev andma hinnanguid valdkonnas, mis pigem kuuluvad õiguskaitseorganite kompetentsi. Väikeses lehes vastutab toimetaja kõige eest,mis leheveergudel kirjas, nii moraalselt kui lehe vastu esitatud laimusüüdistuse korral ka materiaalselt. Kahjuks ei lisanud Sõnajala valimatute sõnavalingute ja ähvardustega telefonikõned toimetajale kogu loole usaldusväärsust. Aga Realistide tulevikunägemus valla elu parandamiseks läks lehte,” põhjendas Kuusk otsust.