Politseinikke, päästjaid ja piirivalvureid ühendava ametiühingu esimehe sõnul võib uuest aastast ühes eelarvekärpe ning uue ühendasutuse loomisega kaduda politsei ja piirivalve valdkonnas 350-360 töökohta.
Ametiühingu juht: politseis ja piirivalves võib kaduda kuni 360 töökohta
8. oktoober 2009, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi rõhutas, et esialgse plaani kohaselt koondatakse nii politseinikke kui ka tugitöötajaid, kuid kui suur osa koondatutest saavad olema politseinikud ja kui suur osa tugitöötajad, on seni selgusetu.
1. jaanuarist hakkab tööle senist politseiametit, piirivalveametit ning kodakondsus- ja migratsiooniametit liitev ühendamet. Liitameti moodustamine võimaldab tugiteenistustes (näiteks raamatupidamine ja pressiesindajad) ametikohti kokku tõmmata, sest praegu eri ametites olevad osakonnad ühendatakse.
Sel nädalal politseipeadirektori ning tulevase politsei- ja piirivalveameti peadirektoriga Raivo Küüdiga kohtunud Liivamägi märkis, et piirivalvejuhid eelistavad koondamisele palga vähendamist ja inimeste alles jätmist, politseijuhid on aga rohkem valmis riigieelarve poolt peale sunnitud kärpe elluviimiseks minema koondamise peale.
ROTALi andmetel näeb peatselt riigikogus arutamisele tulev 2010. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette politseis, piirvalves ja päästeteenistuses kümneprotsendilist palgaraha vähenemist.
«Kogu 2009. aasta jooksul on selle valdkonna töötajate töötasu vähenenud 20 protsendi ulatuses,» märkis Liivamägi. «Kui vähendada töötasusid veel 10 protsendi võrra, seatakse ohtu riigi turvalisus ja teenuse kvaliteet.»
ROTAL saatis sel nädalal ka riigikogu rahanduskomisjonile kirja, et see leiaks eelarves 1. jaanuarist tööd alustavale ühendasutusele 180 miljonit krooni lisaraha ning päästeametile 22,6 miljonit krooni. Liivamägi sõnul tähendaks taoline rahasüst, et töötasude kallale ei peaks minema.
Liivamägi lisas samas, et täpset plaani palgakärbete ja koondamiste osas politsei- ja piirivalve juhtidel veel pole ning enne selle valmimist oodatakse ära ka eelarve vastu võtmine riigikogus.
Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osvet märkis, et politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühinemisel toimuvate ümberkorraldustega ei ole otseselt planeeritud ühtegi koondamist. Ta lisas, et ümberkorralduste kandev mõte on tugiteenuse efektiivsemaks muutmine ja sellest tingituna võib üksnes tugiteenustes kaduda osa ametikohti.
Osvet märkis samas, et hoopis teine küsimus on 2010. aasta riigieelarvega ja selles oleva personalikulude kärbega , mida aga riigikogu tänaseks veel heaks kiitnud pole.
«Kui meie eelarve väheneb tuleval aastal näiteks kümnendiku, siis võib see kaasa tuua koondamisi,» lausus ta. «Lahenduseks võib olla veel tasuta puhkusepäevade andmine või tööaja vähendamine, kuid seegi pole jätkusuutlik kokkuhoiumeede, sest varem või hiljem hakkavad kannatama töö kvaliteet ja tulemused.»
Osveti sõnul on politsei kindel seisukoht see, et politseinike töötasu suhe Eesti keskmisesse palka peab säilima. «Olukorras, kus langetaksime töötasu allapoole Eesti keskmist palka, kaasneb kindlasti risk ühiskonna turvalisusele ning võivad sageneda ka korruptsioonijuhtumid politseis,» lisas ta.