Eesti Väitlusseltsi esindajad leiavad tänase debati lõppsõnas, et Tallinna Vett ei saa linnale tagasi osta, sest selleks puudub raha ning linn ei oleks vee-ettevõttele praeguste omanikega võrreldes parem peremees.
Väitlejad: Tallinna Vee tagasiostmiseks puudub raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täname Toomas Vitsutit pingelise ja emotsionaalse väitluse eest!
Aeg-ajalt oli tunne, et meie argumentidesse süüvimise asemel lappab härra abilinnapea emotsionaalsõnade leksikoni (kuritegu julgeoleku vastu, hävitusmüük, veeorjus) ja selle arvelt jäid mõned sisulised küsimused vastamata.
Terve väitluse kestel on meie oponent kahjuks keeldunud rääkimast Tallinna Vee tagasiostmise hinnast, asudes seisukohale, et see peaks jääma praegusest arutelust välja.
Sellistel tingimustel on väitlus meie jaoks võimatu, sest tagasiostu hind on antud küsimuse juures üks põhilisi teemasid.
Ettevõtte, mis teenib garanteeritult 49 protsenti käibest kasumiks (kui avalik võim tõesti ei saa selle vastu midagi teha, nagu Vitsut väidab), on ilmselt piisavalt kallis selleks, et Tallinna linn seda ilma suuremate ohverdusteta teistes valdkondades osta ei jaksaks.
Peale üheainsa EMT näite toomise ei ole Vitsut sisuliselt vaielnud vastu meie argumendile, et erafirmad tegutsevad avalike teenuste pakkumisel üldjuhul efektiivsemalt. Erafirma eesmärgiks on pakkuda oma klientidele võimalikult suurel hulgal teenust ning sellest lähtuvalt teenida ka kasumit. Linna-ettevõtte eesmärgid sõltuks konkreetselt hetkel võimul olevast poliitilisest parteist.
Tundub ebatõenäoline, et linnavalitsus, kes kössitab nukra näoga nurgas, kui tema kolmandikosalusega ettevõttes otsuseid tehakse (kusjuures «meid orjastavale võõrfirmale» kuulub umbes sama palju - ainult veidi üle kolmandiku aktsiatest), suudab sellist ettevõtet ise efektiivselt juhtida.
Ning lõpuks vee hinna kujundus. Nagu tõestasime, on kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevad võimalused ja kohustused kontrollida vee hinda. Kuna erinevalt oponendist ei ole meil olnud võimalik lugeda konkreetse erastamislepingu sätteid, ei saa me neid ka sisuliselt kommenteerida. Samas on olemas seaduslik võimalus tühistada tarbijatele röövellikult kahjulikud lepingud.
Me ütleme, et tagasiostu hind käib tõenäoliselt Tallinna linnale praegu üle jõu ja meil puudub tõestus, et linn oleks ettevõttele parem peremees kui praegused omanikud. Tallinna Vee emotsionaalse tagasiostmise asemel võiks probleemile läheneda ratsionaalselt ja teha seda, mis on linna kohus - pidada läbirääkimisi ja vajadusel sundida ettevõtet hindu korrigeerima.
Jõudu tööle!
Mõlema poole lõppsõna avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud. Postimees.ee tänab nii Toomas Vitsutit kui väitlusseltsi põneva debati eest. Võitja jääb, nagu juba kombeks, lugeja otsustada!