Kommenteerides, õiguskantsleri ettepanekut alla 15-aastastele mittekodanike lastele kodakondsus anda, tõdes Keskerakonna liige Evelyn Sepp, et tegemist oleks sümboolse sammuga haldusressursi kokkuihoiu suunas tulevikus.
Sepp: vaid keeleoskusest ei piisa eri rahvuste lõimumiseks
7. oktoober 2009, 20:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õiguskantsleri ettekande mõte ju oligi tähelepanu juhtida sellele, et Eestis lahendamist vajavad probleemid ei jookse mitte meie rahvustunde piire pidi, vaid inimeseks ja kodanikuks olemise järgi,» tõdes Sepp.
«Põhiseaduse ja seaduslikkuse mõtte taandamine vaid esimesele ei ole kaasaegsetele demokraatiatele lihtsalt omane, see pole kooskõlas ka Eesti põhiseaduse enda mõtte-sättega ja meie endi võetud rahvusvaheliste kohustustega. Olgu selle ümber siis päevapoliitiliselt kui palju tahes emotsioone võimalik kütta.»
Keskerakonna arvates on laste kodakondsuse küsimuse mõistuspärasem lahendamine sümboolne samm, mis aitab samas kokku hoida ka olulist haldusressurssi nii täna kui tulevikus.
«Emotsioonid ja õigused – eks see ole pideva kodanikuhariduse osa, kus inimesi õpetatakse nägema oma nina otsast kaugemale ja ka suuremat pilti keerukatest protsessidest. Mis muud siin ikka aitab. Meedial ja poliitikute vastutustundel on muidugi alati väga oluline roll,» leidis Sepp.
«Mida vähem on inimestel aega endale esitada miks-küsimusi, seda manipuleeritavamad nad on ja seda vähem saab sellist ühiskonda nimetada kodanikuühiskonnaks,» lisas ta.
Sepp usub samas, et Eesti on head eeskujud «Põhjamaade näitel ning siht selge, millise kodanikuühiskonna mudeli poole me pürgime.»
«Erinevast rahvusest inimeste üksteisemõistmisele saab keeleoskus ainult kaasa aidata, see ei ole aga kogu lahendus. Moodsas maailmas on paraku kõikjal erinevaid lõimumisprobleeme ja see on protsess, millega tuleb tegeleda igapäevaselt, mitte ainult viisaastaku kampaaniatena nagu see Eestis sageli toiminud on,» lisas Sepp.
«Raske on kohaneda mitte ainult erineva emakeele, vaid sotsiaalse tausta, rahvuse, religiooni jne alusel, vaid üldse tulla toime inimeste ja rahvusrühmade erinevustega.»