Reform: Tederi ideed võib käsitleda kui Eesti kodakondsuse peale sundimist

Erik Henno
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodakondsustunnistused
Kodakondsustunnistused Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Reformierakonna pressiesindaja Silver Pukk nentis, et õiguskantsler Indrek Tederi ettepanek anda alla 15-aastastele kodakondsuseta vanemate lastele senisest lihtsamini kodakondsus väärib arutamist, kuid arvestada tuleb ka sellega, et seda muudatust võib käsitleda kui Eesti kodakondsuse peale sundimist.

«Ka juba täna on määratlemata kodakondsusega vanema alla 15-aastastel lastel õigus Eesti kodakondsusele, selleks piisab, kui vanem esitab kodakondsus- ja migratsiooniametile vastava sooviavalduse,» meenutas Pukk. «See kehtib juhul, kui laps on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruari ja ei ole ühegi riigi kodanik.»

Puki hinnangul suhtuvad inimesed praegu rahvusküsimusse küllalt rahulikult, ärritutakse vaid siis, kui selle kontekstis üritatakse mingit vastandumist välja tuua.

«On ju enese tunnetamine mingi rahvuse ühe osana vanas maailmas üldjuhul väga oluline, liiatigi Eesti taolises väikeriigis. Kuigi meie riik on ülesehitatud eelkõige rahvusriigi põhimõttel, ei ole see kunagi välistanud ka muude rahvuste kuulumist meie kodanikkonda,» rääkis Reformierakonna pressiesindaja.

Rääkides probleemist, kus eestlased ei oska hästi eesti keelt ja Eestis elavad venelased eesti keelt, rõhutas Pukk, et riikliku kakskeelsuse lubamine ei parandaks olukorda.

«Kindlasti tuleb siinjuures ka eos välistada mõte riiklikust kakskeelsusest,» ütles Pukk. «Samas on täiesti loomulik, et riigis on teatud ameteid (politseinikud, hädaabikõnede vastuvõtjad jt), kus ainult riigikeelega hakkama ei saa ja kehtivad täiendavad lisakeel(t)e (olgu siis vene, soome, inglise vm keele) oskuse nõuded.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles