Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli sõnul peaks riik pingutama selle nimel, et mittekodanikel tekib tahe ja bürokraatiavaba võimalus saada kodakondsus.
Rüütli: tekitagem muulases tahe kodanikuks saada
7. oktoober 2009, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«15-aastastele automaatse kodakondsuse andmine ei lahenda Eesti riigi suhteid,» kommenteeris Rüütli õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut lihtsustada alaealistele kodakondsuse andmise korda.
«Eesti riik peab looma olukorra, kus mittekodanikel tekib tahe ja bürokraatiavaba võimalus saada kodakondsus.»
Ta meenutas, et kooli kohustuslik programm tagab kõigile õpilastele vajaliku keele ja ühiskonnaõpetuse. «Riigi kohus on luua kõik võimalused selleks, et 9. klassi õpilane oleks võimeline sooritama eksamid, et saada kodakondsus. Automaatne kodakondsuse andmine ei taga automaatset keeleoskust. »
Rüütli hinnangul on praegu kõige problemaatilisem 45-60-aastaste riigikeelt mitte kõnelevate muulaste olukord.
«Kui on võimalus tulla ühiskonnas toime riigikeelt oskamata, siis pole selle õppimiseks ka vajadust ega soovi,» ütles ta, märkides, et samas tuleb ka riigil luua võimalused ja sooduskeskkond keele õppimiseks.
Üheks võimalikuks lahenduseks on Rahvaliit pakkunud ka keelekeskuse loomise, mille eesmärk on tagada kõigile soovijaile tasuta keele- ja ühiskonnaõpe.
Rüütli ütles ka, et ei usu, et kõik eestlased ärrituvad rahvusküsimuste teema tõstatudes. «Pigem on küsimus selles, kuidas rahvusküsimus püstitatakse ja mis suunaline see on. Samas tuleb tõdeda, et riik ei ole suutnud lahendada kõiki probleeme, mis võivad kanduda rahvussuhete pinnale.»
Õiguskantsler Indrek Teder soovitas eelmisel nädalal riigikogu ees esinedes anda alla 15-aastastele kodakondsuseta vanemate lastele kodakondsuse, kui vanemad sellele otse vastu ei seisa.