Online-väitlus: Tallinna linnaosad muutugu iseseisvamaks

Marek Strandberg

FOTO: Pm

Eesti ajaloo teises online-väitluses üritab Roheliste Tallinna linnapeakandidaat Marek Strandberg tõestada, et Tallinna linnaosad peaks muutuma iseseisvamaks, ning Eesti Väitlusseltsi sõnavõlurid Kadri Lainas ja Holger Nõmm kaitsevad vastaspoolt.

Alljärgnev on online-väitluse 1. etapp, kus avaldatakse mõlema osapoole varem ettevalmistatud avakõne. Sellele järgneb kell 12 väitluse interaktiivseim osa ehk ristküsitlus (2. etapp) ning kogu debatt lõpeb kell 13.30 lõppsõnadega (3. etapp).

2. etapi lõpus esitame Strandbergile ka paremad selle loo kommentaaridesse esitatud lugejaküsimused!

Kadri Lainas

FOTO: Eesti Väitlusselts

Holger Nõmm

FOTO: Eesti Väitlusselts


MAREK STRANDBERGI ARGUMENDID
Iseseisvad ja vabad inimesed = mõnus linn.

Kellele, õigemini millele on loodud Tallinna linn? Autodele, tee-ehitajatele, majaehitajatele? Me kuuleme ikka ja kahjuks liigagi sageli seda, kuidas autod ei mahu linna ära ja selleks on vaja pikendada seda teed, laiendada teist ristmikku ja ehitada juurde just sinna parkimismaju.

Ometi on linn inimeste, mitte autode jaoks, ja julgen väita, et linn autostub ennekõike seetõttu, et inimesel pole piisavalt teha seal, kus ta elab - õigemini seal, kus magamas käib.

Autostunud linnas pole aga kohta enam inimesel. On, aga see koht on enamjaolt rooli taga või vähematel juhtudel siis muudel sõidukiistmetel.

Tahame või mitte, kuid lisaks ametlikele taksojuhtidele on Tallinna ülesehitus muutnud taksojuhtideks ka kõigi muude ametite esindajad.

Ja nii tundideks igapäiselt end tööle,
lapsi kooli ja lasteaedadesse,
õhtul neid koju
läbi kaupluste vööndite
sõidutavad.
Ja nii hea kui tund,
aga pigem kaks ja enamgi
igapäiselt.

Aga miks? Sest kodu juures seda kõike, millega inimese elu seotud, lihtsalt pole. Ühtpidi on linn autodest tihe ja tihe ka saastast.

Teistpidi on selle põhjus võimaluste hõredus. Eks mõelge, kas teie kodu juures on pagaritöökoda ja kohvik, kus hommikul mõnusalt päeva alustada? Kas on kauplus, kust enamik vajalikku osta? Kas on lasteaed, kus te laps käia saab? Ei hakka küsima, kas kodu lähedal on töökoht.

Just elukeskkond tekitab tegevusi ja asjatut ringisebimist, nagu seda tekitab tänane Tallinn. See linn raiskab ära inimeste aja ja nende tähelepanuvõime, surudes enamikku linnaasukaist igapäiselt tundideks autodesse ning ummikutesse.

See ei ole kvaliteetaeg, see on raisatud aeg. Sellest üle ja ümber saab vaid linnaosi mugavaks kavandades ja linnakogukondi toetades. Nagu seda on näiteks Uue Maailma selts. Andes linnaelanike ja linnaosade elanikele ka õiguse korraldada oma eluolu asjus rahvahääletusi loome linna, mis on inimeste, mitte nende masinate jaoks.

Hea linn on nagu hea rätsepa tehtud kuub või püksid. Tehtud inimese jaoks. Igas mõttes paras - kõik taskud ja nööbid ja lukud käepärast.

Tallinn oma laialipaisatuses ja planeeringute kaoses ei ole käepärane ega inimesepärane. Seda mitte elanike ega turistide jaoks, kes meie pealinnas külastavad vaid disneylandiks taandunud vanalinna. Kurb, aga õnneks mitte lootusetu olukord.

VÄITLEJATE VASTUARGUMENDID
Tallinna linnaosad ei pea muutuma iseseisvamaks

Roheliste valimislubadus on vastuolus hetkel kehtivate seadustega. Marek Strandbergi visioon Tallinnast on küll õhkamapanev, kuid sisuliselt tühi: tekst ei sisalda ühtegi konkreetset meetodit, kuidas Tallinna juhtima saades kirjeldatud ideaalmaailma saavutada, rääkimata siis argumentidest ja sellega kokku käivast tõestusest ja näidetest. Selgusetuks jääb, kuidas linnaosade õiguste suurendamine peaks vähendama autostumist.

Kuna kirjatükk on võrdlemisi ümmargune, otsisime tuge Roheliste Tallinna valimisprogrammist, kus linnade otsustusõiguse suurendamist puudutab punkt 15. Siit selgub ka, miks Strandberg konkreetsemast plaanist rääkides nii kidakeelne on: näib, et Roheliste valimislubaduste tõsisem täitmine läheks vastuollu seadusega. Seda vähemalt senikaua, kuni kehtib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning selle seaduse paragrahv 22, mis reguleerib volikogu ainupädevust. Viidatud seaduses on toodud ulatuslik loetelu linnavõimu pädevusi, mida volikogu linnaosale edasi delegeerida ei tohi.

Meie argumendid:
Linnaosade võimu suurendamine on ebaefektiivne.
Linnaosade võimu suurendamine eeldaks ametnike dubleerimist igas linnaosas, mis tõstaks märkimisväärselt linna halduskulusid. Omaette küsimus on ka see, kas Tallinna-suuruses linnas leiduks üldse niipalju pädevaid ametnikke. Laiapõhjaliste teadmistega kogenud ametnike oskusi oleks mõttekam rakendada terve linna heaks.

Lisaks muudab võimu hajutamine ebaefektiivseks valdkonnad, mis on suuremad kui üks linnaosa ja vajavad terviklikku lähenemist - näiteks tööjõupuudusega võitlemine, ühistransport ja keskkonnateemad.

Londonis katsetati linnaosade võimu suurendamisega aastatel 1986-2000. Suurbritannia valitsuse eelnõus, mis süsteemi lõpuks muutis, nenditi detsentraliseeritud linnavalitsemise puudulikkust selliste probleemidega tegelemisel nagu tööpuudus, vaesus, linnatransport ja saastatus. Tekkinud murede lahendamiseks oli korrapäratult loodud erinevaid organeid, näiteks Londoni transpordi ministri ametikoht, ning viimaks kaaluti koguni linna jaoks eraldi ministeeriumi loomist riigi tasandil.

Poliitilise koostöövalmiduse puudumine.
Hästi toimiv linnavõim eeldab koostööd erinevate linnaosade ja linnavalitsuse vahel. Sellise koostöö sujuvuses võrdse võimuga linnaosade korral on alust kahelda. Ilmekaks näiteks koostöö keerulisusest on paari aasta tagune juhtum Tallinna ühistranspordiga, mis teenindas ka ümberkaudseid omavalitsusi, mis aga sellest hoolimata bussiliine finantseerida ei soovinud.

Teiseks suureneb konfliktioht linnavõimu ja linnaosade vahel. On tõenäoline, et linnavalitsus eelistaks linnaosasid, kus on võimul nende partei esindajad, ja hakkaks takistama teiste parteide juhitud linnaosade arengut. Näite võib tuua Lätist, kus kuni 1994. aastani olnud kahetasandiline võim põhjustas pidevaid konflikte linnaosade ja linna keskse tasandi vahel, eelarvestamine ja otsuste tegemine oli äärmiselt jäik ja pikaajaline. Seetõttu muudeti seadus 1994. aastal sarnaseks Eestis kehtivale süsteemile.

Tagasi üles