Akadeemik Mihhail Bronšteini sõnul oli siinsete venelaste ja eestlaste üksmeel Eesti taasiseseisvumisel palju suurem kui praegu ning seda lõhet on suurendanud vastandamisele oma karjääri ehitavad poliitikud.
Akadeemik Bronštein: poliitikud on eestlaste ja venelaste suhted ära rikkunud
2. oktoober 2009, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arvates olid eestlaste ja mitte-eestlaste suhted ideaalsed Eesti taasiseseisvumise eest võitlemise ajal 1991. aastal,» rääkis akadeemik venekeelsele Postimees.ee`le. «Selle näitajaks on see, et referendumil hääletasid venelased iseseisvumise poolt.»
Bronštein lisas, et toona polnud vahetegemist kodanikeks ja mittekodanikeks. «Kõik olid koos,» märkis ta.
Akadeemiku sõnul pole neid suhteid õnnestunud aga hoida, sest osad poliitikud ehitavad oma karjääri eestlaste ja mitte-eestlaste vastandamisele. Ta lisas, et seda on nii eestlaste kui ka venelaste poolel.
Bronštein lausus, et taolise käitumise ilminguks olid ka Pronksiöö sündmused. Ta ütles, et on täielikult päri õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekuga hõlbustada mittekodanikest alaealistele Eesti kodakondsuse andmist.
«Nad väärivad seda,» märkis akadeemik. «Peab selle poole pürgima, et noor põlvkond saaks kodakondsuse automaatselt.»
Bronšteini sõnul tuleb riigi põhiseadusesse kindlasti alles jätta nõue eesti keele ja kultuuri säilimisest. Kuid ta lisas, et eriti praeguse majanduskriisi ajal on väga tähtis ühiskonda tihedalt liita ning eelkõige just noori, kes üha enam suunduvad välismaale.