Rohelised pöördusid sõnavabaduse kaitseks halduskohtusse

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Erakond Eestimaa Rohelised esitas sõnavabaduse kaitseks ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu kinnitatud kohalike omavalitsuste valimiste


meediakajastuse korra osaliseks tühistamiseks ja esialgsete õiguskaitsemeetmete kohaldamiseks kaebuse halduskohtule.

Mõne aja eest protesteerisid Eestimaa Rohelised rahvusringhäälingu nõukogu kehtestatud kohalike võimuorganite valimiskampaania meediakajastuse korra vastu, vahendas erakonna pressiesindaja.

Sellega ahistati pretsedenditult sõnavabadust Eestis sel moel, et paljude teiste hulgas lülitati üleriiklikest tele- ja raadiodebattidest välja ka riigikogus esindatud Eestimaa Rohelised, mida toetab alaliselt üle 6 protsendi kodanikest.

Protesti peale avaldas rahvusringhäälingu eetikanõunik arvamust, et Roheliste seisukoht on emotsionaalne. Nii tõi eetikanõunik oma avalduses loendi otsustest, mille tulemusena just selline valik tehti ning õigustas ka seda, et sellised sõltumatud meedianõunikud olla alati mingi meediaorganisatsiooniga seotud.

Eestimaa Rohelised juhtisid rahvusringhäälingu tähelepanu põhimõttele rahvusringhäälingu seaduses, kus on kirjas, et ERRi nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja rahvusringhäälingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja rahvusringhäälingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus rahvusringhäälingu huvidega.

Rahvusringhäälingu nõukogusse kuuluvad valimistel kandideerivad riigikogu nelja fraktsiooni liikmed, kes selle punkti alusel pole õigustatud otsuseid tegema.

«Ühe huvitava tähelepanekuna võib välja tuua eetikanõuniku soovituse otsustada erapooletuse üle pärast valimisi,» ütles Roheliste esimene eestkõneleja Marek Strandberg. «Ometi on selge, et sellised kallutatud otsused on ju nähtavad ka lihtsalt seadust lugedes ja millegi tõttu need vastuolud riigimeedia juhtkonda ei häiri.»

Ringhääling peab oma otsust endiselt õigeks ja seaduslikuks, jätkates valeandmete esitamist avalikkusele. Nii olevat Roheliste mittelubamine debati publiku hulka toimunud põhjusel, et Rohelised polevat ennast registreerinud. Tõe nimel olgu öeldud, et sellist eelregistreerimise korda pole olemas olnudki, mistõttu olematu korra järgimist võib küll nõuda, kuid isegi muidu seaduskuulekad Rohelised jäid selle järgimisega hätta.

«Ringhäälingunõukogu funktsioon on tagada vastavalt seadusele poliitiline tasakaal riigimeedias. Paraku on nõukogu toiminud vastupidiselt seadusele ning teadlikult rikkunud poliitilise tasakaalu printsiibi - tulemus ei anna kaua oodata, rahvusringhäälingu debatid on poliitiliselt kaalutud,» sõnas erkoanna peasekretär Ain Kabal.

«Eesti elanikke sisuliselt huvitavate probleemide asemel arutatakse teemadel, mis arutlejaidki haigutama ajavad. Käimasolevate valimiste võtmeküsimus, mille Rohelised on esitanud ühiskonnale ja mis ei saa rahvusringhäälingu debattidel kajastatud, on otsedemokraatia vahenditega Eesti ühiskonnaelu rikastamine. Praegu jääb valija ilma selle küsimuse üldrahvalikust arutamisest just valimiste künnisel,» tõdes Kabal.

Marek Strandberg kinnitab, et õiglusel ja vabadusel pole hinda. «Sõnavabadust ei saa lasta riigimeedial loosida ega jagada seda almusena. Soovitused osta alternatiivset eetriaega kommertstelevisioonist on küünilised ning ringhäälingunõukogu liikmete suust tulevatena suisa ebaadekvaatsed,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles