Peaminister Andrus Ansip märkis 2010. aasta riigieelarve üleandmisel täna riigikogus, et praeguse pensioniga on raske toime tulla ning ta ei näe ühtegi põhjust, miks peaks pensione kärpima.
Ansip: tänase pensioniga on raske toime tulla
30. september 2009, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastupidiselt levitatud hirmujuttudele pensionid 2010. aastal ei vähene. Paraku ka ei suurene,» ütles Ansip parlamendis peetud kõnes. Ta lisas, et veel 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni ning alates 2009. aasta aprillist on see tõusnud 4723 kroonini.
«Pensionid on nelja aastaga kahekordistunud,» tõdes peaminister. «Kuid tunnistagem, austatud riigikogu, et nii väikese sissetulekuga on raske toime tulla. Ma ei näe ühtegi põhjust täna ega tulevikus, miks peaks pensione kärpima.»
Ansip lausus, et riigikogule üle antud 2010. aasta riigieelarve eelnõu täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid.
«See tähendab, et me jätkame range eelarvepoliitikaga ka olukorras, kus seda suudavad vähesed,» lisas ta. «Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riike, kes suudavad hoida eelarvedefitsiidi 3 protsendi piires. Eesti on üks neist vähestest.»
2010. aasta eelarve kulude tase on 89,6 miljardit krooni ja tulude maht on kavandatud 84 miljardit krooni. «See tähendab, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris,» sõnas Ansip.
Peaminister rõhutas oma kõnes ka seda, et riigivõim on suutnud valitsussektori tasakaalu positsiooni parandada sel aastal 19 miljardi krooni ulatuses.
«Kui aasta tagasi ütlesid mitmed analüütikud, et prognoosida pole mõtet, sest nähtavus on null, siis täna on ilm selginemas,» leidis Ansip. «Ootused ja hinnangud on muutunud optimistlikumaks.»
Peaminister märkis, et paljude Euroopa riikide jooksva aasta eelarvedefitsiit on suurem kui kogu Eesti valitsussektori võlakoormus, mis on kõige väiksem Euroopa Liidus. Ta lisas, et Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni ning Eesti valitsussektori defitsiit on Euroopa Liidu üks pisemaid.
«Eesti on üks vähestest riikidest Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses üleilmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha,» tõdes peaminister. «Need on meie eelised, mis lasevad loota, et me väljume majanduskriisist tugevatena.»
Ansip märkis oma kõnes ka seda, et veel neli aastat tagasi oli Eestis surmasid sündidest rohkem ligikaudu kolme tuhande võrra. «Vanemahüvitise ja erinevate teiste meetmete toel on 2009. aasta üle väga pika aja esimene, mil on lootust, et iive on Eestis positiivne,» sõnas ta. «Sama loodame ka 2010. aastalt ja seepärast on valitsus otsustanud vanemahüvitise jätta kärpimata.»
Ansip ütles, et enamiku Euroopa Liidu riikide SKT (sisemajanduse kogutoodangu) maht on ülemaailmses kriisis langenud tagasi aastasse 2005-2006.
«Peaaegu samasse aega on langenud ka meie riigi tegevuskulud,» sõnas ta. «Tuleva aasta riigieelarvega oleme me jõudnud riigiasutuste tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. Alates 2008. aastast on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardi krooni võrra.»
Ansip ütles, et tänavu on valitsus olnud pidevas eelarve koostamise protsessis. «Usun, et järgmisel aastal pole meil vaja lisaeelarvet koostada,» lausus ta. «Kuid kui olud peaksid muutuma, peaksime endiselt olema valmis kohaselt reageerima.»