Riigikogu arutas täna roheliste algatatud kohalike rahvahääletuste eelnõu ning nii idee eestvedaja Marek Strandberg kui ka põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde leidsid, et maksu- ja eelarveküsimusi rahvahääletustele ei pandaks.
Poliitikud eelarveküsimusi kohalikele rahvahääletustele ei paneks
29. september 2009, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maksuküsimusi ei saa panna rahvahääletusele, kuna inimestel on väga vastakad huvid: maksta võimalikult vähe makse ja saada võimalikult palju hüvesid,» tõdes Strandberg parlamendis eelnõu esimese lugemise ajal toimunud arutelu käigus. Roheliste idee on seadustada kohalikud rahvahääletused, mille otsused oleksid volikogule kohustuslikud.
Roheliste eelnõus puudub täpsem määratlus, milliseid küsimusi võiks rahvahääletusele panna ja milliseid mitte ning Strandbergi hinnangul võikski need piirid leida parlamendiarutelu käigus.
«Kindlasti ei saaks muuta juba vastuvõetud eelarvet, kindlasti ei saaks tühistada kolmandate pooltega juba sõlmitud lepinguid, kindlasti ei saaks tekitada muutusi, mis omavalitsuse tegevuse halvaksid,» märkis Strandberg.
Ka Linde leidis, et rahvahääletuste puhul tuleb ära määrata piirangud, millistes küsimustes see võiks toimuda. «Kindlasti mitte eelarve ja maksundusega seonduvad küsimused,» lisas ta.
Linde ütles, et ära tuleb seadusega määrata ka see, kui palju peab rahvahääletuses olema osalejaid, et sellel oleks seaduslikku jõudu kohaliku volikogu otsus ümber lükata või selles midagi kohustulikuks teha.
Mõlemad mehed leidsid, et üks valdkond, kus rahvahääletused võiksid kindlasti töötada, on planeerimine.
«Kui me küsime, milline on kõige olulisem temaatika, mida kohaliku omavalitsuse rahvahääletuse puhul kõne alla võiks võtta, siis loomulikult need on planeeringud,» lausus Strandberg.
Ta märkis, et viimaste aastate jooksul on antud kümneid ja sadu tuhandeid allkirju planeerimisküsimustes millegi poolt või millegi vastu, kui omavalitsus on ignoreerinud inimeste soovi teha omaenda kodus asju teistmoodi, kui nende esindajad soovivad.
Eelnõu näeb ette, et rahvahääletusele võib mingit küsimust panna siis, kui seda soovib vähemalt 5 protsenti kohalike elanike arvust.
Eelnõu peab riigikogus läbima ka teise ja kolmanda lugemise. Kuni 29. oktoobrini saab eelnõule esitada parandusettepanekuid.