Riigikohtu kriminaalkolleegium ei rahuldanud neljapäeval erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) kaebust nende süüdimõistmisele valimiskampaania rahastamisel kehtestatud piirangute rikkumises.
Riigikohus ei rahuldanud kristlike demokraatide kaebust
26. september 2009, 23:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus jättis jõusse Tallinna ringkonnakohtu märtsikuise erakonna kahjuks langetatud otsuse.
Erakonna süüdimõistmise viis riigikohtusse vandeadvokaat Vahur Kivistik.
Ringkonnakohus määras märtsis erakonnale 300 000 krooni suuruse rahalise karistuse, millest partei peab otsuse jõustumisel maksma kohe 40 000 krooni ning 260 000 krooni määras kohus tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Erakonna kriminaalasja viis ringkonnakohtusse riigiprokurör Triin Bergmann, kes ei nõustunud partei õigeksmõistmisega Harju maakohtus.
Veebruari alguses mõistis Harju maakohus erakonna õigeks, kuna süüdistusaktist ei nähtunud, et erakonnale inkrimineeritud süütegu oleks toime pandud erakonna kui juriidilise isiku huvides.
Jaanuari alguses alanud protsessil kinnitas EKD esimees Peeter Võsu, et erakond pole valimiskampaania rahastamisel seadust rikkunud.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi rikkus erakond kui juriidiline isik erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piiranguid, kui laenas valimiskampaaniaks raha eraettevõtetelt.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon pöördus mullu jaanuaris riigiprokuratuuri poole palvega kontrollida, kas kristlikud demokraadid on rikkunud erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piiranguid.
Pärast 2007. aasta 4. märtsil toimunud riigikogu valimisi esitas erakond erikomisjonile valimiskulude aruande, mille järgi oli erakond saanud kampaaniaks kokku 2 618 000 krooni, sellest 100 000 krooni laenuna OÜ-lt Järva Holding ja 2 368 000 krooni OÜ-lt Saare Arendusbüroo Grupp.
Sama aasta oktoobri lõpus esitatud täiendavas aruandes näitas erakond kampaaniaks kasutatud vahenditena veel 2 317 500 krooni, millest 1 735 000 krooni oli saadud laenuks OÜ-lt Saare Arendusbüroo Grupp ja 570 000 krooni ACG International OÜ-lt.
Samas polnud ükski EKD-le laenu andnud äriühing krediidiasutus, nagu nõuab erakonnaseadus. Seadus sätestab, et erakond võib sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui laenu- või krediidiandja on krediidiasutus.
Mullu suvel lõpetas riigiprokurör Bergmann sarnase kriminaalasja erakonna juhi Aldo Vinkeli ja liikme Arne Kuuma suhtes oportuniteediga. Süüasja lõpetamisel kohustus Vinkel tasuma riigituludesse 40 000 ja Kuum 25 000 krooni.
EKD tegutseb alates 1998. aastast ning parteil on äriregistri andmetel üle 2100 liikme.
Erakond märkis pärast kohtuotsust, et peab erakondade rahastamist ebaõiglaseks, sest riigikokku mittekuuluvad parteid ei saa riigilt piisavalt raha.