Pole just tavaline, et ühe Eesti linna juhid sõimavad teineteist avalikult vargaks, kriminaaliks, korruptandiks. Skandaalide pealinnaks ristitud Paldiski viskleb kahe mehe võimuvõitluses, kus heal ja halval raske vahet teha.
Musta pori näkku Paldiski moodi
21. september 2009, 00:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pääsemaks kunagi kinnisesse Paldiski linna, kuhu sai siseneda vaid eriloa alusel, pole enam ammu kellegi nõusolekut tarvis. Kuid igaüks, kes soovib selles linnas asju ajada, peab väga täpselt teadma, kellega ja kuidas läbi saada.
Tšulets versus Mölder
Linnas käib armutu võimuvõitlus kahe mehe, Paldiski linnapea Jaan Möldri ja Paldiski Põhjasadama omaniku Aleksei Tšuletsi vahel. «Paldiskis on ainult üks probleem: kohalik volikogu ja kohalik linnavalitsus,» põrutab Tšulets. «Minu meelest ei ole siinne võim ainult eraettevõtluse pidur, vaid ka ebainimlik, rahvavaenulik ja ajab riigivastast poliitikat. Võim on korrumpeerunud ja seda võib võrrelda kuritegeliku organisatsiooniga.»
Eesti üks rikkamaid mehi, Viimsisse 64 miljonit krooni maksvat maja ehitav Tšulets on seni hoidunud suhtlusest meediaga. Hetkel on ta aga maruvihane Paldiski kroonitud kuninga, linnapea Möldri peale. Möldriga on seotud rohkem kahtlustusi, kui ühe inimese kahe käe elujoontele ära peaks mahtuma. Stoilise rahuga arvutab mees kokku kriminaalasju, mis on temaga seotud olnud. «Kusagil kümne ringis,» teatab ta.
Süüdistustest on Möldri jaoks saanud rutiin, mis teda enam verest välja ei löö. Kõigist juhtumitest on ta puhtana välja tulnud. Näiteks on tema puhul uuritud, kas ta jättis linnajuhina sihilikult osa makse maksmata, eelistades selle asemel renoveerida linna soojatorusid ja soetada katlamajale kütust. Tegelikult oli linn teinud ettemakse ega olnud võlgu midagi.
Võlgu ei jää kumbki
Seda, miks Paldiski intriige ligi tõmbab, püüab Mölder selgitada sellega, et linnast käivad läbi suured investeeringud ning sadamad teevad linna isuäratavaks paljudele ärimeestele. Sisuliselt on Mölder Paldiskit juhtinud viimased 16 aastat, kuigi on töötanud ka linnapeast madalamatel ametikohtadel.
Olgu kuritahtlikud keeled kui tahes teravad, Paldiskis on Mölder kuningas, kelle valitsemisajal on linn tundmatuseni muutunud. Kui ta 1994. aastal linna etteotsa asus, elas Paldiskis 7500 inimest, kellest vaid 64 olid Eesti kodanikud ja 42 rääkisid eesti keelt.
Nüüd, kohalike valimiste eel, on linna sissekirjutatute arv hakanud kasvama nagu pärmitainas soojas. Näib, et mõned täiesti tühjad majad on kui kummist - leidub pisikesi korteriuberikke, kuhu on sisse kirjutatud isegi seitse inimest. Sajad uued linlased tulevad peamiselt Maardust ja Tallinnast Lasnamäelt. Mölder nimetab neid Tšuletsi valimisjõu tugevdajateks.
Nimelt otsustas Tšulets ise poliitikasse minna, et senisele juhtimisele lõpp teha. «Mul sai kõrini, ma lihtsalt ei suuda enam taluda seda seadusetust, korralagedust, südametust, ebainimlikkust, kogu seda linna võimu ja tsaaririiki, mille on rajanud Jaan Mölder,» ei hoia kirglik mees sõnu kokku.
Ja Mölder ei jää talle vastust võlgu: «See, mis sadamas toimub, ei mahu lihtsalt enam inimmõistuse piiresse,» ütleb ta. Jutt käib Põhjasadama valitsejate ebaseaduslikust ehitustegevusest, mille tulemusel on linna kerkinud autoparklad, kus kümned tuhanded Mercedesed Venemaale edasiviimist ootavad. Kahe osapoole vahel on kohtutes ligi kolmsada kohtuasja.
Tšuletsi paremaks käeks on reformierakondlasest riigikogu liige, endine politseijuht Robert Antropov. Antropov nimetab Paldiskit teiseks Viimsiks ning näeb sellel kandil suurt potentsiaali.
Mölder loodab, et linnarahvas ei lase end miljonite kroonideni küündivast valimisvahust hullutada. «Vale, alatus ja õelus ei saa lihtsalt võidutseda,» sarjab ta Tšuletsi seltskonda ning nimetab Põhjasadamat linna suurimaks korrarikkujaks. «Loodan, et linlased saavad aru, et tegemist on inimestega, kes ei hooli linna käekäigust, siinsetest inimestest,» räägib Mölder. «Praegu üritab lihtsalt üks äriühing linna enda võimusesse haarata.»
Halastamatus võitluses on lubatud kõik vahendid. Kaks poolt annavad välja oma ajalehte, et «tõde» linlasteni viia. Paraku võib aga kogu võitlus olla tulutu. Sissekirjutuste äkilist kasvu uurib politsei ning kui praegune olukord vabariigi valimiskomisjoni jaoks liialt kahtlaseks muutub, ei ole välistatud, et valimised Paldiskis üldse ära jäävad.
Paldiski valimised
Valmisliidud
• «Asmer» (esinumber Toivo Asmer)
• «Paldiski linna elanike heaolu eest» (esinumber Maia Koller)
• «Ühtne Paldiski» (esinumber Aleksei Tšulets)
• «Jäälõhkuja» (esinumber Marika Eomois)
• «Uus laine» (esinumber Nikolai Pitšugov)
• «Meie kodu Paldiski Pakri» (esinumber Jaan Mölder)
• «Noored ühtsuse nimel» (esinumber Anti Suun)
Erakonnad
• Keskerakond (esinumber Kaupo Kallas)
• Reformierakond (esinumber Mati Kadak)
• Isamaa ja Res Publica Liit (esinumber Kai Mürisep)
• Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esinumber Andrei Martõnjak)