Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ametnik Erkki Bahovski rõhutas, et uus Euroopa Komisjon tuleb teistsugune, kuna komisjoni president Jose Manuel Barroso soovib luua uute valdkondade volinikukohti.
Bahovski: uute valdkondade volinikud muudavad komisjoni
20. september 2009, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bahovski selgitas Kuku raadio välispoliitikasaates «Välismääraja», et komisjoni president Barroso tutvustas europarlamendi ees esinedes oma uut kava, mille järgi loodakse kolm uut volinikkohta - kliimavolinik, euroliidu sisepoliitika- ja immigratsioonivolinik ning inimõiguste volinik.
«Lisaks sõltub Lissaboni leppe hääletusest Iirimaal, kas ja millisena loodakse välissuhete voliniku amet,» rääkis Bahovski. Lisaks sõltub uute valdkondade volinike isikuist väga palju see, milliseks need valdkonnad oma tähtsuselt kujunevad.
Voliniku portfelli tähtsus on ajas muutuv, nõustus ka riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, tuues näiteks energeetikavoliniku koha, mida peeti omal ajal seda Lätile andes üsna vähetähtsaks ning samuti väliskaubandusvoliniku koha, mida Suurbritanniale andes üsna oluliseks peeti. Esimese tähtsus on aja jooksul palju tõusnud, samas kui väliskaubanduses on üsna vähe saavutusi ette näidata.
«Portfellivaidlus liikmesriikide vahel kujuneb üsna keeruliseks,» nentis Bahovski.
Kaitseuuringute keskuse juhi Kadri Liigi sõnul sõltub väga palju sellest, mida otsustab Barroso - kas ta jagab kõik kohad ümber, samuti sellest, millise seisukoha võtab ta uueks ametiajaks esitatud volinike küsimuses, kuna paljud neist jätkaksid hea meelega olemasolevas valdkonnas.
«Barroso tunneb paremini allesjäävaid volinikke, teab nende nõrki ja tugevaid külgi,» loetles Liik.
Mikseri sõnul käib volinikukohtade jaotus välistamismeetodil, ehk siis ei saa liikmesriik endale ilmselt valdkonda, milles tal on selged erihuvid. «Samuti sõltub mitme valdkonna tähtsus sellest, mida selles vallas võtavad ette maailma teised globaalsed mängijad - USA, Venemaa, Hiina. Näiteks saab sellest sõltuma ilmselt keskkonnavoliniku töö.»
Bahovski sõnul on Barroso selgelt öelnud, et uuel komisjonil on teised eesmärgid, kui 2004. aastal ametisse saanud koosseisul. «Kui toona oli peaülesandeks euroliidu laienemise järgse uue ühtsuse saavutamine, siis nüüd tahab Barroso rohkem tegeleda globaalsel tasemel tegijatega konkureerimisega.»
Mikser meenutas, et samuti võib komisjoni koosseisu osas sõna sekka öelda soovida ka europarlament, mis eelmisel korral jättis näiteks Itaalia esitatud kandidaadi kinnitamata. «Europarlament soovib sellega kindlasti näidata, et tal on jõudu.»