Keskerakondlased pooldasid riigikogus salajasi parteinimekirjasid

Evelyn Sepp

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Keskerakondlased Mailis Reps ja Evelyn Sepp toetasid täna parlamendis erakonnaseaduse muutmise eelnõu käigus toimunud arutelul põhimõtet, et parteide kõigi liikmete nimed ei peaks olema avalikud.

Nii Reps kui ka Sepp esitasid erakonnaseaduse muutmise ettepanekut tutvustanud reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimehele Väino Lindele mitu küsimust ning muuhulgas pärisid, kas Eesti ei peaks parteide kõigi liikmete nimekirjade avalikustamisest loobuma.

Repsi sõnul võiks inimestel olla võimalus kuuluda parteisse salaja. Sepp märkis, et läänelik põhimõte ei pea õigeks seda, et riik jälgib kodanike parteilist kuuluvust.

Kehtiva seaduse kohaselt on erakondade nimekirjad avalikud ning täna riigikogus esimesel lugemisel olnud ja teisele lugemisele saadetud seadusemuudatusega tahetakse aga kohtute juurde tekitada spetsiaalsed registrid, mis välistaksid tulevikus võimaluse, et inimene saaks kuuluda samaaegselt mitmesse parteisse.

Linde lausus, et aprilli seisuga oli kahte parteisse kuuluvaid inimesi üle 150. Samas ei luba kehtiv seadus kuuluda inimestel samaaegselt kahte erakonda.

Linde märkis oma vastuses Repsile, et seadus salajasi parteinimekirjasid ette ei näe ja ta ka ei poolda salajasi nimekirjasid.

Riigikogulane Jaan Kundla märkis aga riigikogus, et Keskerakonnast on pea võimatu välja saada ka siis, kui esitad partei juhatusele korrektse avalduse ning ta tahtis Lindelt teada saada, mida ta sellistele keskparteist tulutult välja astuda tahtjatele soovitada oskab.

Linde lausus, et praegu tuleb inimestel pöörduda taolises olukorras notari poole, kuid edaspidi piisab teate saatmisest kohtu juures töötavale registripidajale.

«Kas inimese südametunnistuse vabadusest tulenevalt ei peaks olema selle seaduse mõte tema õigus mitte teavitada kogu ühiskonda oma maailmavaatest?,» märkis Reps riigikogus.

«Kui sa oled riigikogus, kui sa oled volikogus, kui sa oled otsustanud kandideerida, võime me panna seadusesse klausli, et see peaks olema avalik,» lisas ta. «Aga kui tädi Maali soovib oma maailmavaadet jagada Reformierakonnaga, sotside või Keskerakonnaga, aga samal ajal kirjutab sinna juurde klausli, palun seda mitte avalikustada - kas me ei peaks sellele inimesele andma selle õiguse?»

«Meie erakonnaseadus ei näe ette erakondades salajasi liikmeid ja ma arvan, et ka see on õige,» leidis Linde. «Südametunnistusevabadust see seadusesäte, mis aastaid kehtib, selles mõttes kindlasti ei riiva.»

«Keegi ei tule ju meie hinge sisse vaatama, millised on meie poliitilised veendumused, millised on meie poliitilised soovid ja tahted ja mõtted,» lausus ta. «Küll aga me ise avaldame sellest osa, kui me kirjutame erakonda astumiseks avalduse ja soovime hakata aktiivselt selles erakonnas kaasa lööma.»

«Ühelt poolt on selge, kui erakonna juhtorganitesse kuuluvad inimesed on seaduse mõtte kohaselt selgelt avalikud sellepärast, et nad kannavad teatud kohustusi kolmandate isikute ees eelkõige, siis mis on see põhiväärtus või mis on sellise registri mõte üleüldse, et n-ö reastada ja panna posti külge tuhandete lihtliikmete nimed ja mõningad isikuandmed?,» märkis omakorda Sepp.

«On teada üldiselt selline läänelik põhimõte, et inimeste südametunnistuse vabaduse, poliitiliste ja usuliste veendumuste kohta ei ole kombeks riigil koguda andmeid,» rääkis ta. «Vastupidi, selle kogumine ja selle pidamine võib olla ka põhiseaduse vastane. Sellele on kunagi tähelepanu juhtinud eelmine õiguskantsler Allar Jõks.»

Sepp tõi välja ka selle, et plaanitava registri pidamine maksab üle viie miljoni krooni.

«Võib-olla on ka tõesti Eestis aeg käes minna pisut läänelikumat teed mööda ja loobuda kohustustest ja kuludest, mille kandmine ilmtingimata ei ole vajalik ja võib olla ka teatud puhkudel põhiseadusvastane,» lisas ta.

Tagasi üles
Back