Õiguskantsler Indrek Teder kutsus riigikogu üles muutma seadusi nii, et politseipeadirektor Raivo Küüdil kaoks tulevikus vajadus valimiskorda puudutavaid kirju laiali saata ja ka ülejäänud eriteenistujate valimistega seotud õigused oleks paremini määratletud.
Riigikogu ees Küüdi poleemilise kirjaga seotud arupärimisele vastates ütles Teder, et mitmete eriteenistuste töötajate erakondadesse kuulumine ja valimistel kandideerimine on ebaühtlaselt reguleeritud.
Näiteks ei tohi politseinikud erakonda kuuluda, küll aga võivad kandideerida valimistel, samuti kehtivad erinevate eriteenistuste töötajatele erinevad piirid. Viimaste all on mõeldud näiteks piirivalveametnikke, prokuröre, õiguskantsleri ja tema nõunikke.
Teder tõi välja, et näiteks riigikontrolör ei tohi ametisoleku ajal kuuluda linna või valla volikokku ega osaleda erakonna tegevuses, kohtunik ei või olla ei volikogu ega erakonna liige.
Tema sõnul ei ole mõisted «erakonna liikmeks olemine» ning «erakonna töös osalemine» vähemalt tavatähenduses kattuvad. «Erakonna töös osalemise keeld välistab ilmselgelt ka erakonna nimekirjas kandideerimise.»
Õiguskantsleri väitel võib kahelda, kas seadusi tehes on tõepoolest tahetud eriteenistusi - näiteks kohtunikku ja riigikontrolöri - eristada või on see normide ebasüstemaatilise muutmise tulemus.
Tederi hinnangul ei tulene õigusnormidest ega politsei põhiväärtustest keeldu volikogu valimistel kandideerida.
Teisalt tuleb tema sõnul nõustuda Küüdi seisukohaga, et kandideerimine erakonda kuulumata mõne partei nimekirjas võib jätta mulje isiku seotusest vastava erakonnaga.
Tema väitel näitab ka politseiniku erakonda kuulumise keeld seadusandja soovi kaitsta politseiametniku poliitilist erapooletust ka abstraktselt ehk väljaspool konkreetse tööülesande täitmist.
«Üldisest avalikust teenistusest ulatuslikuma piirangu seadmine lähtub ilmselt politsei erilisest pädevusest - politseiprefektuur on mitmete valimisõigusrikkumiste kohtuväline menetleja ning tegeleb ka mitmete volikogu liikme tegevusega seonduda võivate õigusrikkumiste menetlemisega,» rääkis õiguskantsler.
«Eeltoodust tulenevalt ning arvestades ka ebaühtlast mõistekasutust eriteenistusi puudutavates seadustes, leian, et seadusandja võiks pärast volikogu valimisi võtta kandideerimispiirangud põhjaliku ja süstemaatilise vaatluse alla ning kaaluda nende muutmise või täiendamise vajadust.»
Ta lisas, et kõik kandideerimispiirangud peaksid põhiseaduse kohaselt tulenema valimisseadusest kui konstitutsionaalsest seadusest.
Politseinikud said augusti lõpus peadirektor Küüdilt kirja, kus neile loeti sõnad peale mitte kandideerida kohalikel valimistel erakondade või valimisliitude nimekirjas.
Teder ei mõistnud täna riigikogu ees esinedes hukka Küüdi otsust saata politseinikele parteide nimekirjades ja valimisliitudes kandideerimist tauniv kiri, tuginedes eelkõige Küüdi hiljem meedias toodud selgitustele.