Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku luua ELi ühine ümberasustamisprogramm, mis tihendab liikmesriikide poliitilist ja praktilist koostööd ning pakub seeläbi kolmandatest riikidest pärit pagulastele ELis tõhusamat kaitset.
Eurokomisjon soovib pagulastele lisakaitset
2. september 2009, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste voliniku Jacques Barrot' sõnul astus komisjon selle algatusega olulise sammu tegeliku solidaarsuse suunas kolmandate riikidega, kes pakuvad täna peavarju suurele hulgale pagulastele, vahendas komisjoni Eesti esindus.
Ümberasustamine tähendab pagulaste ümberpaigutamist esmast varjupaika pakkuvast riigist teise riiki, kus nad saavad alustada uut elu ja kus neile antakse alaline kaitse. Enamik maailma pagulasi asub väljaspool Euroopa Liitu Aasia, Aafrika või Lähis-Ida arenguriikides, mille ressursid on piiratud ja mis ei saa suurt hulka pagulasi integreerida. Ehkki enamik pagulasi eelistaks naasta oma päritoluriiki, ei ole see näiteks kaitsetumatel isikutel nagu lapsed, lastega üksikemad, traumeeritud või raskesti haiged inimesed sageli võimalik.
ÜRO hinnangul vajavad maailma ligikaudu 10 miljonist pagulasest 2010. aastal ümberasustamist 203 000. 2008. aastal asustasid maailma riigid ümber 65 000 pagulast. Neist 4378 pagulast ehk 6,7 protsenti asustati ümber mõnda ELi riiki. 2008. aastal võttis Eesti vastu 4 pagulast.
Ümberasustamist vajavate pagulaste hulk kasvab, kuid eri riikide ümberasustamisprogrammides pakutavate kohtade arv mitte. ÜRO prognooside kohaselt suureneb see lõhe veelgi, kui rahvusvaheline üldsus selle vältimiseks oma jõude ei ühenda.
Täna asustatakse kolmandatest riikidest pärit pagulasi ümber 10 ELi liikmesriigis, lisaks asustavad osad liikmesriigid pagulasi ümber üksikjuhtudel. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku programmi loomiseks, sest senine ümberasustamistegevus on toimunud ilma ühise arutelu ja koostööta.
Programmiga algav tihe koostöö liikmesriikide vahel lubab seevastu oluliselt suurendada ümberasustamistegevuse tulemuslikkust, kulutasuvust ning humanitaarset ja strateegilist mõju. Näiteks võimaldab programm seada ühiseid aastaprioriteete, kasutada paremini ära Euroopa Pagulasfondist liikmesriikidele antavat rahalist toetust.
Samuti hakkavad liikmesriigid nüüdsest ühiselt korraldama ümberasustamist vajavate pagulaste kindlakstegemist ja vastuvõtmist. Kõiki liikmesriike abistab tulevane Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet.
Kõikidel ELi liikmesriikidel on endiselt vabadus otsustada, kas nad soovivad pagulasi vastu võtta ja, kui soovivad, siis kui suurel arvul.