Laar: volinikuvaidlus valitsust lõhki ei aja

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar. Foto: Peeter Langovits

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar ei usu, et vaidlus eurovoliniku üle võiks valitsuse lõhki ajada, kuid tunnistas samas, et IRL Siim Kallase kandidatuuri heaks kiitma ei kiirusta ning kiikab apoliitilise kandidaadi suunas.

Meedias levib spekulatsioon, et esmaspäeva õhtul kogunenud IRLi eestseisus lükkas tagasi reformierakondlase Siim Kallase kandidatuuri eurovoliniku kohale. Mart Laar, mida eestseisus siis täpselt otsustas?

Me panime paika omad kriteeriumid eurovoliniku koha osas. Me ei arutanud personaaliat. Kuna meil on peaministri poolt esitatud kaks kandidaati (Siim Kallas eurovoliniku kohale ja Kersti Kaljulaidi Euroopa kontrollikoja liikme kohale), siis IRLi eestseisus pidas vajalikuks mõlema kandidaadiga kohtuda ning pärast seda kohtumist ütleme välja oma seisukoha nende kandidaatide osas.

Ühesõnaga Kallase kandidatuuri otseselt tagasi ei lükatud?

Ei. Kui oleksime tagasi lükanud, siis miks me tahaksime temaga veel kohtuda. Aga me panime paika omad kriteeriumid eurovoliniku koha osas. Esiteks lähtume me arusaamast, et enamus liikmesriike ei ole oma kandidaati esitanud, sest ei ole teada, milliseks kujuneb Euroopa Komisjoni koosseis ning selleks tuleb ära oodata Iiri referendum. Kindlasti oma mõju avaldab ka see, milline saab olema Euroopa Parlamendi otsus Euroopa Komisjoni presidenti kohta. Need on mõlemad olulised otsused, mida oleks mõistlik riigil ära oodata ja mitte tormata. Teiseks me leiame, et Eesti vajaks volinikku, kes tegeleks Euroopa Liidu valdkonnapoliitikate suunamisega ehk oleks nii öelda päris volinik, mitte ei tegeleks ainult järelevalve ja administreerimisega. Ja me leiame ka seda, et oleks mõttekas järgida mõningate teiste riikide kogemust ja vaadata ka apoliitilise kandidaadi poole. Me peaksime neid asju sisuliselt ja tõsiselt arutama.

Millal on siis plaanis IRLi eestseisusel Kallase ja Kaljulaidiga kohtuda?

Ma üritan nüüd nädala jooksul hakata kokku leppima neid kohtumisi. Kui ma ütlen, et me ei peaks olema esimesed, kes kandidaadi valivad, siis on selge, et me ei peaks ka kõige viimased olema. Aeg siin ikkagi tiksub.

Reformierakondlasest välisminister Urmas Paet on öelnud, et tuleks kandidaadi nimetamisega kiirustada, sest see annab paremad võimalused kaalukam koht saada.

Ma arvan, et liigne ruttamine ei anna paremat tulemust. Pealegi on Barroso (Euroopa Komisjoni praegune president Jose Manuel Barroso) selgelt viidanud Kallase jätkamisele praeguses portfellis, kus ta Barrosole on kõige kasulikum. Kuid see portfell meid kindlasti ei rahulda.

Eesti portfell peaks kindlasti muutuma?

Eestil peaks olema tugevam portfell. Ja see, et meile on nõrga portfelli eest antud asepresidendi nimetus on lihtsalt ilus nimetus. Nagu klaasitäis helmeid või Koh-i-Noori pliiatseid pärismaalastele jagatakse.

Mis need tugevamad valdkonnad siis olla võiksid?

Neid valdkondi on mitmeid. Eesti ju eelmine kord taotles ka tegelikult teisi ja suuremaid portfelle - kõik mis puudutab energiat, rahandust. Meil on näiteks Lätist energiavolinik, Leedust rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve volinik, Sloveeniast teadusvolinik. Kindlasti ka telekommuniktsioon, välispoliitika. Need on täisvoliniku ametikohad. Praegune Eesti käes olev asepresidendi koht tegeleb järelevalve ja adminsitreerimisega. See ei võimalda riigil just ennast eriti palju näidata.

Aga sellesse Reformierakonna seisukohta, et Kallasel komisjoni praeguse liikmena oleks võrreldes teiste võimalike Eesti kandidaatidega parem võimalus saada tugevamat portfelli, te ei usu?

Selline asi on kindlasti teoreetiliselt võimalik. Sellepärast me tahamegi kohtuda ja arutada seda asja. Sellepärast me polegi lõplikku otsust langetanud. Sellistes asjades ei tohi lähtuda parteipoliitilistest salakokkulepetest vaid lähtuda sellest, mis on Eestile kasulik.

IRLi eestsesisuses olla apoliitilise kandidaadina välja käidud Allar Jõks?

Ma võin kinnitada, et käidi välja palju nimesid.

Äkki nimetate nad kõik siis?

Ei, ma seda ei tee. Inimesed ilmselt ei teagi, et nendest räägitakse. Aga härra Jõks oleks tegelikult tõsiseltvõetav kandidatuur. Kuid see on meie arvamus. Selles osas peab valitsuses kokkuleppele jõudma. See ei ole nii, et meie nimetame nime ja nii lähebki. Kõik asjad tuleb läbi rääkida.

Ideaalis võiks siis IRLi eestseisus järgmisel nädalal Kallase ja Kaljulaidiga kohtuda?

Või hiljemalt ülejärgmisel.

Samas te ikka eeldate, et enne kui neid kohtumisi pole toimunud, ei tohiks peaminister valitsuskabinetti oma kandidaate otsustamiseks tuua?

Ma saan aru küll, et enne kohalikke valimisi on kõigil hirmus soov üksteisega kakelda ja konkureerida, kuid ma arvan, et voliniku määramine peaks seisma päevapoliitikast kõrgemal. Kui pole kokku lepitud, siis ei maksa üritada üle teise sõites kokkulepet saavutada. See toob kaasa ainult tüli ja vääritimõistmist.

Kas eurovoliniku teema või sellega kaasnev tüli võiks valitsuse lõhki ajada?

Ei kujuta seda ette. Riikides on küll selle üle tõsiselt kakeldud ja kui Eestis sellel teemal tõsiselt kaklema hakataks, siis poleks selles midagi erilist. Kuid ma tahaks väga loota, et me suudame Eestis seda küsimust arutada selles võtmes, et mis on Eestile kasulik. Mitte selles võtmes, et mis on ühele või teisele erakonnale kasulik.

Kas see võimalus, et volinikuks saata hoopis mõni opositsioonist, näiteks sotside leerist tulev kandidaat, on tõsine variant?

Jah, minu jaoks on see täiesti tõsiselt võetav variant.