Advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat Heili Haabu märkis, et kui Reformierakonna juhatuse valimise otsuse vastuvõtmisel või vormistamisel on seaduse nõuete vastu eksitud, võib see osutuda tühiseks ja seetõttu peab lõpliku selguse otsuse kehtivuse osas tooma kohtuvaidlus.
Haabu ütles Postimehele, et sisuliselt informeeritakse registrikandega kolmandaid isikuid sellest, kes on MTÜ juhatuse liikmed, ning neil on õigus registrikandele tugineda ehk usaldada kande õigsust.
Samas ei anna üksnes registrikanne tema sõnul kellelegi õigust MTÜd esindada, kui teda pole valitud korrektselt juhatuse liikmeks või kui tema volitused juhatuses on tegelikult juba lõppenud. «MTÜ juhatuse liikmete volituste kehtivus ei sõltu kande tegemisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris,» lausus ta.
Kui register on uute juhatuse liikmete valimise kohta kande tegemisest keeldunud, ei saa tema kinnitusel alati väita, et juhatuse liikmetel polegi volitusi. «Pole välistatud, et register leiab, et juhatuse liikme valimise otsuse vastuvõtmisel või vormistamisel on eksitud seaduse nõuete vastu ja otsus on seetõttu tühine,» ütles Haabu, kuid lisas, et alati ei pruugi selline hinnang olla õige ja otsuse kehtivus võib selguda alles kohtuvaidluse käigus.
Seadus ei anna juhatuse liikmete valimisel elektroonilise hääletamise kasutamiseks otsest alust.
Reformierakonna puhul ongi küsimusi tekitanud ka elektroonilise sisehääletuse korraldamine juhatuse valimistel. Näiteks partei kaebuse eelmisel nädalal rahuldamata jätnud Harju maakohtu kohtunik on leidnud, et MTÜdes ei tohiks elektroonilisi hääletamisprotseduure kasutada.
Haabu nentis, et MTÜde seadus ei anna juhatuse liikmete valimisel elektroonilise hääletamise kasutamiseks otsest alust. Seaduse kohaselt võidakse juhatuse liikmed valida kas üldkoosolekul või siis koosolekut kokku kutsumata kirjalikus vormis hääletamisega, kusjuures viimasel juhul peavad hääletama kõik ühingu liikmed.
Ta märkis, et kuna Eestis on kirjalik vorm võrdsustatud elektroonilise ehk digitaalselt allkirjastatud hääletamisega, siis pole e-hääletamine koosolekut läbi viimata päriselt välistatud. Samas eeldaks see tema sõnul, et kõik MTÜ liikmed saadaksid oma hääled digitaalselt allkirjastatud kujul. «Praktikas on seda arvuka liikmeskonnaga MTÜde puhul ilmselt raske saavutada,» lisas vandeadvokaat.
Reformierakonna vaidlus kolme kuu eest valitud juhatuse registreerimise üle sai alguse juuli esimestel päevadel, kui partei esitas Harju maakohtu registriosakonnale kandeavalduse. Nädal aega hiljem selgus, et vastavat kannet MTÜde ja sihtasutuste registrisse siiski ei tehta.
Partei selgituse kohaselt andis kohtunikuabi eitava vastuse, viidates puudustele üldkogu protokollis: nimelt olid juhatuse valimise hääletamistulemused paigutatud lisamaterjalina protokolli lõppu, samas kui tavaliselt on vastavad andmed dokumendi põhiosas eraldi päevakorrapunkti all.
11. juulil esitas partei otsuse peale määruskaebuse, mille kohus jättis eelmisel reedel rahuldamata. Väidetavalt nõustus kohtunik, et hääletamistulemusi võib tõesti esitada protokolli lisas, kuid avaldas samal ajal arvamust, et mittetulundusühingutes ei tohiks elektroonilist valimisprotseduuri kasutada.
Harju maakohtu pressiesindaja sõnul edastati asja materjalid ringkonnakohtule.