Raskustes Nõva vald püüab laene ja ühinemist vältida
9. august 2009, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõva vald, mille tulud on eelmise aastaga võrreldes järsult langenud, püüab raskustest hoolimata laenudeta hakkama saada ning teise omavalitsustega ühinemist vältida.
Nõva vallale laekus üksikisiku tulumaksu aasta esimese seitsme kuuga 21 protsenti vähem kui mullu samal ajavahemikul. Tulud on langenud ka seetõttu, et vähenes riigi teedehoiuraha ning maamaksu laekumine looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu, ütles vallavalitsuse liige Sirje Laas.
«Hädas ei ole, hoiame kokku, priisata ei saa, ei ole kunagi saanudki,» kirjeldas ta valla majanduslikku olukorda.
Laenu pole vald Laasi kinnitusel võtnud ei mullu ega tänavu, samuti pole võlgnevusi. «Eelarvet tehes oli ju juba teada, et tuleb kokku hoida,» ütles Laas.
Tänu eelmistel aastatel kokku hoitud raha eelarvele lisamisele on selle kulud ja tulud tema sõnul võrdsed. «Ilmselt aasta lõpus tuleb negatiivne eelarve teha, aga me veel loodame, et see ei pea nii olema,» lausus Laas.
Mullusest palju väiksem tulumaksu laekumine on tema sõnul tingitud nii Nõva elanike tulude kui arvu vähenemisest.
Registreeritud töötus pole Laasi sõnul aastaga kasvanud - 430 elanikuga vallas on ametlikult vaid 5 töötut ning sotsiaaltöötaja andmetel veel üks pikaajaline töötu. «Vallas on töökohti vähe ja need, kes tööd otsivad, peavad arvestama väljapoole sõiduga,» ütles ta samas.
«Meie must tulevik on väikevaldade ühinemine või ühinema sundimine võib-olla,» lausus Laas. Tema sõnul on Nõva vallas varasasematel aastatel korraldatud küsitlustest selgunud, et rahvas ei soovi ühinemist.
«Kardame jääda unustatud ääremaaks,» ütles Laas. «Püüame vältida ühinemist, kuigi erinevaid arvamusi on isegi vallavalitsuse sees. Küsimus on juba selles, et kui ühineda, siis kellega - kas Harjumaa poole või Läänemaa poole.»
Küsimusele, kas riik peaks rohkem kehvas olukorras omavalitsuste aitamiseks, vastas Laas, et riik peaks rohkem mõtlema madalamate sotsiaalsete kihtide iseseisva toimetuleku tagamisele.
«Tulumaksusüsteemi ja pensionite süsteemiga võiks arvestada neid, kel on väga minimaalsed sissetulekud,» selgitas ta. Ka väikeettevõtlust ning FIEde tegevust võiks riik Laasi meelest rohkem soosida.