Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles Pärnu linnapead Mart Viisitamme süüdistatakse kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises, usalduse kuritarvitamises ning altkäemaksu võtmises.
Prokuratuur süüdistab Viisitamme altkäemaksu võtmises
8. juuli 2009, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama kriminaalasja raames sai ka abilinnapea Simmo Saarel süüdistuse kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ning usalduse kuritarvitamises.
Süüdistuse kohaselt tegutsesid Viisitamm ja Saar ametiisikutena oma kohustusi täites eraõigusliku juriidilise isiku huvides, jättes kõrvale avalikus halduses kehtestatud põhimõtted, mis kohustavad ametiülesandeid täites kasutama avalikku võimu vaid avalikes huvides, teatas prokuratuur.
Süüdistuse kohaselt avaldasid Viisitamm ja Saar ühe hankes osalenud ettevõtte pakkumuse kolmandale isikule, kellel ei ole õigust selles sisalduvat informatsiooni teada saada. Pakkumus sisaldas muuhulgas äritegevust puudutavat teavet, mis on konfidentsiaalne ning mida on ametiisikul kohustus hoida saladuses.
Lisaks süüdistatakse keskerakondlast Viisitamme veel ühes analoogses kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises.
Altkäemaksu võtmine leidis vastavalt süüdistusele aset 2005. aastal, mil Viisitamm sai 29 500 krooni selle eest, et kasutades oma ametiseisundit, lõi linnapea kahele ettevõttele hankemenetluses põhjendamatuid soodustingimusi, rikkudes sellega riigihangete teostamise nõudeid.
Viisitamm kirjutas täna oma blogis, et teda süüdistatakse kolmes episoodis - 1) 2005-2008 Pärnu linna teede- ja tänavate puhastuse hanke suunamises ASile Baltifast; 2) Pärnu linna teede- ja tänavate puhatuse hanke taaskordses suunamises Asile Baltifast perioodiks 2008-2011; 3) Spordihalli ehitamisel ärisaladuse teatavakstegemises kolmandale osapoolele.
«Detailne ja mahukas süüdistuskokkuvõte toob ära ka väidetava altkäemaksu võtmise minu poolt, mille puhul mängus fiktiivsete arvete esitamine ja nende eest tasumine,» märkis Pärnu linnapea.
Viisitamme sõnul luges ta süüdistuskokkuvõtet rahulikult järgimööda ligi 5 tundi.
«Ütlen ausalt, et kui peategelane poleks ma ise, kes neid sündmusi mäletan, võiks rahulikult kõrvad lonti lasta. Väga hästi järjestatud tegevused ja nende vahele loodud seosed vaheldumisi kindlas kõneviisis arvamuste ja hinnangutega,» kirjutas Viisitamm. «Et aga ka mina mäletan paljut, mis kirjas, siis julgen öelda, et tegu on huvitava, kuid samas ohtliku tendentsiga uurimises, kus omavahel seotakse inimesed ja sündmused, mille kokkupuutepunktid hoopis teised või teiste eesmärkidega. Küllalt palju on süüdistuses seda, mida ilmselt võib tõlgendada nii või naa. Sõltub kohtust. Või mitmest kohtust.»
Viisitamme sõnul on tal kurb lugeda, kuidas Eestis juba mitmendat korda üritatakse inimestele kaela määrida korruptsioonisüüdistust asjades, kus nad tegelikult omakasu saanud pole. «Nii tundus mulle ka Villu Reiljani protsessis, sama joon käib läbi ka minu süüdistusest,» kirjutas ta. «Siit võib järeldada, et ju siis selline see ongi, see süüdistajate mõttelaad.»
Viisitamm märkis, et kõik inimesed, kes midagi Eestis teevad, tunnevad üksteist, paljud käivad läbi, on varem ärigi teinud. Ta lisas, et mõistagi on paljudel omad ärihuvid, mida üritatakse peale pressida ka poliitikutele, omavalitsuse juhtidele.
«Kuid kas asjaolu, et keegi sulle helistab ja midagi palub või ära rääkida püüab, on keelatud?», kirjutas ta. «Keelatud peaks olema siiski kellegi huvides tegutsemine linna või riigi huve kahjustades.»
Võrreldes varem esitatud kahtlustusega on süüdistuses Viisitamme sõnul peamine erinevus see, et riigihangete menetlusnormide rikkumise eest enam kriminaalkorras karistada ei taheta vaid visatakse see kont, millega sügisel suure lärmiga menetlust alustati, hoopis riigihangete ametile pureda.
«Kuigi osa materjale on toimikust eraldatud, käsitletakse sama episoodi muid väidetavaid riigihankega seotud rikkumisi nüüd juba vängemate karistusseadustiku paragrahvide valguses,» märkis linnapea. «Ja seal seisab, et MartViisitamm on kuritarvitanud rahva usaldust ja võinuks seada ohtu linnahuvid.»
Viisitamme sõnul aga kahju linnale sündinud pole ja nii seisab ka prokuratuuri kokkuvõttes.
«Kas aga oli soov eelistada «omasid» ja ka «korruptsioonitegu ehk altkäemaks», nagu väidab keerulisele skeemile viidates prokuratuur, peab andma vastuse kohus,» tõdes ta. «Mina igatahes olen enda eest seismiseks valmis, võtku aega, mis võtab.»
Viisitamme sõnul ei taha ta tulevikus enam piiripealseid või mitmeti tõlgendavaid infovahetusi naljalt ette võtta.
«Kui kõige parem moodus töötegemiseks on asjadest mitteteadmine ja värskete mõtete ammutamine väljastpoolt maja on kuritegelik ja kohtuistungit kaasatoov, siis loomulikult teen oma elu kergemaks ja suunan kõik inimesed, kes midagi öelda tahavad, koheselt mõne osakonna juhataja juurde.,» kirjutas ta. «Vigadest tulebõppida, muidu võid isegi heade kavatsuste puhul lõpetada seal, kus voodit, söögikaussi ja lehkavat auku põrandas eraldab vaid mõnikümmend sentimeetrit tühja hapnikuvaeset õhku.»
Pärnu abilinnapea Simmo Saar ütles täna Pärnu Postimehele, et ilmselgelt on tegu süüdistusaktiga, mida tõsiselt võtta ei saa.
«Mul on tõeliselt kahju, et tänapäeval ka väga kaheldava väärtusega kriminaaluurimised kohtuni välja jõuavad - kõik see on ju nii aeg, raha ja kellegi rikutud närvid. Iseenesest ma väga ei muretse, küll kohtus alusetud süüdistused ära langevad. Hoolimata usu kadumisest meie mõningatesse õiguskaitseorganitesse, elame loodetavasti muus osas ikkagi õigusriigis,» kommenteeris Saar talle esitatud süüdistusi.