Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, mis loob võimaluse kasutada üldkasulikku tööd (ÜKT) asenduskaristusena ka väärtegude puhul ning asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega.
Riik tahab kurjameid senisest rohkem üldkasulikule tööle panna
2. juuli 2009, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Martin Hirvoja sõnul on praegu väärtegude puhul võimalik määrata karistuseks kas rahatrahv, mis rahapuudusel tihti maksmata jääb või arest, mis on riigile väga kulukas.
«ÜKT rakendamine sellistes puhkudel oleks igati mõistlik - karistatu peab oma teo siiski heastama, samas võidab ka ühiskond,» ütles Hirvoja.
Ennekõike võiks ÜKTd rakendada varavastaste väärtegude puhul, kuid selle jaoks sobivad ka liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest süüdi mõistetud isikud, kes moodustavad kõigist arestialustest umbes 35 protsenti, teatas justiitsministeerium.
Samas ei sobi väärteoaresti asendamine ÜKTga ministeeriumi hinnangul sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga süüdimõistetutele. Pisivarastele sobiks aresti asendajana hästi kasvõi sama kaubanduskeskuse lähistel pargi korrastamine või maanteepeenarde puhastamine.
Ka riigile on säästlikum ÜKT kui täiendavate arestimajakohtade loomine, teatas justiitsministeerium. Üldkasuliku töö süsteem on väärtegude puhul kavandatud üldjoontes samasugusena, nagu see toimib praegu kuritegude puhul.
«Peamine erinevus on selles, et väärtegude ÜKTga hakkab kriminaalhoolduse asemel koordineerima politsei ning eraldi ettekannet kohtule ÜKT täitmise kohta esitada ei ole vaja - teave saadetakse kohe karistusregistrile,» selgitas Hirvoja. Oluline on ministeeriumi hinnangul see, et leiduks huvitatud kohalikke omavalitsusi, MTÜ-sid ja teisi koostööpartnereid, kellega politsei saaks teha lepinguid ÜKT täitmiseks.
Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt oleks väärteoaresti asendamine ÜKTga aastatel 2010-2013 võimalik vähemalt 500 isiku puhul aastas. Eelduseks on siiski isiku enda nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks.
Lisaks laiendatakse eelnõuga elektroonilise järelevalve kasutamise võimalusi. Näiteks saaks tulevikus asendada elektroonilise valvega ka kuni kuuekuuline vangistus, samuti kasutada elektroonilist järelevalvet vahistatute puhul.
Elektroonilise valve puhul on isikul võimalik viibida kodus, kuigi tema liikumisvabadus on piiratud kindlaksmääratud kohtade ja aegadega.
ÜKT kohaldamise võimaluste laiendamiseks on prognoositav kulu siseministeeriumile 3 miljonit krooni ning elektroonilise valve laiendamisega seotud kulu justiitsministeeriumile minimaalselt samuti 3 miljonit krooni.
Karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu peab saama heakskiidu ka riigikogult. Seadusemuudatuste jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2011.