Tallinna kunagise linnapea, majandusgeograaf Hardo Aasmäe sõnul on poliitikutel vaidlemisruumi 10-15 protsendi Tallinna linnaeelarve üle, ülejäänud osa eelarvest on õigusaktidega juba varem paika pandud.
Hardo Aasmäe: linnaeelarves on vaidlemisruumi 10-15 protsendi üle
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
4. september 2013, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimase hetke vaidluse lõtk on 10-15 protsenti, mis on enam-vähem samasugune, nagu riigieelarvegagi. Erinevate otsuste ja õigusaktidega on suurem osa eelarve osas juba kohustused võetud,» ütles Aasmäe Postimehele.
Tallinna tänavune linnaeelarve koos lisaeelarvetega on 498 miljonit eurot, seega oleks tänavusest eelarvest 10-15 protsenti umbes 50-75 miljonit eurot, mille ümberjagamise üle poliitikud otsustada saaksid.
Aasmäe tõdes, et eelarverahade liigutamine ei käi sel hetkel kui eelarve kinnitamine käib. Omavalitsuste puhul moodustab osa eelarvest riigi antud raha, mille puhul on ette kirjutatud, mis sellega tegema peab, näiteks haridusele antud raha. Samuti on väga rangelt paigas Euroopa Liidu fondidest laekuva raha kasutamine.
«Võib tuua ka lihtsa näite, et kui Tallinna linnavalitsus võtab vastu otsuse rajada mere äärde uus raekoda. Kui on enam-vähem teada, kui palju uue raekoja rajamine maksma läheb, siis võtab linn vastu otsuse, et järgmisel aastal eraldame uue raekoja rajamiseks nii palju, ülejärgmisel nii palju raha ja nii edasi. Ja see raha on sellisel juhul juba mitme järgmise aasta peale eelarves juba kinni,» rääkis Aasmäe.
Aasmäe sõnul saab viimaste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kampaania puhul Tallinnas negatiivsena välja tuua ka selle, et nii koalitsioon kui ka opositsioon käsitlevad linna natuke riigina.
«Poliitikud lubavad, et me toetame neid ja neid ning hoiame kurssi esimesele, teisele või kolmandale poole. Aga tegelikult on linn on ju konkreetne asi ja geograafilises aluses kinni. Tallinnas saab näiteks lubada, kas Kalamaja kaldapealne ehitatakse või mitte. See, mida tehakse Narvas, ei ole võimalik teha Tallinnas,» rääkis Aasmäe.
Tema hinnangul jäävad arusaamatuks erakondade valimisloosungid. «Kui ma vaatan neid loosungeid «Töötab», siis tekib mõte, et homme võib-olla ei tööta. See on nagu kell või pesumasin, mis töötab, palun väga, aga homme võib-olla ei tööta,» lausus Aasmäe.
Hardo Aasmäe oli Tallinna linnapea aastatel 1990-1992.
Tallinna tänavuses linnaeelarves lisaeelarveid arvestamata on suurim kulude pool haridusameti valdkonnas – 95,7 miljonit eurot. Transpordiameti valdkonnas kulub 60,8 miljonit, kommunaalameti valdkonnas 39,9 miljonit, sotsiaal- ja tervishoiuameti valdkonnas 27,5 miljonit, linnavaraameti valdkonnas 16 miljonit, kultuuriväärtuste ameti valdkonnas 15,6 miljonit, spordi- ja noorsooameti valdkonnas 10,5 miljonit, ettevõtlusameti valdkonnas 8,8 miljonit, keskkonnaameti valdkonnas 5,5 miljonit, munitsipaalpolitsei ameti valdkonnas 3,1 miljonit ning linnaplaneerimisameti valdkonnas 3 miljonit eurot.
Lisaks jagunevad linnaeelarve kulud veel näiteks ka linnakantselei, linnavolikogu, linnaosavalitsuste ja perekonnaseisuameti vahel.