Tallinna kunagise finantsdirektori Ahti Kallaste sõnul võivad poliitikud oma otsustega mõjutada umbes 10-15 protsenti eelarvekuludest, ülejäänud osa eelarvest on juba erinevate õigusaktidega paigas.
Ahti Kallaste: poliitikud saavad otsustada 10-15 protsendi linnaeelarve üle
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
3. september 2013, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen Tallinna rahandusest juba liiga kaua eemal olnud, et anda ammendavat vastust, kuid ma arvan, et umbes 85-90 protsenti eelarvekuludest on erinevate õigusaktidega paigas. Selles osas on tegelikult näiteks Tallinna linnal isegi vabamad käed raha kasutamise üle otsustamisel, kui näiteks riigil,» ütles Kallaste Postimehele.
Tallinna tänavune linnaeelarve koos lisaeelarvetega on 498 miljonit eurot, seega oleks tänavusest eelarvest 10-15 protsenti umbes 50-75 miljonit eurot, mille ümberjagamise üle poliitikud otsustada saaksid.
Kallaste tõdes, et poliitikute valimislubadusi kuulates tuleks arvestada sellega, kui palju on neil reaalselt võimalus raha kasutamise üle otsustada. «Ühel aastal, ma mäletan, sai poliitikute valimislubadused kokku arvestatud ja see ületas Tallinna linnaeelarve mahu,» märkis Kallaste.
Ta tõdes, et Tallinna tasuta ühistransporti ei saa päris kuluks pidada, kuna see motoveeris inimesi registreerima end rahvastikuregistris Tallinna elanikuks ja see on toonud tänavu pealinnale juurde üle 10 000 maksumaksja. Ta nentis, et tulumaksu laekumine on seetõttu tänavu Tallinnas väga hea.
Kallaste nentis, et suuri muudatusi Tallinna raha üle otsustamisel ei saa teha kiirustades ja pinnapealselt.
«Kui keegi tuleb ja ütleb, et paneme Tallinna Televisiooni päevapealt kinni, siis ma olen selles küsimuses väga kõhklev. Keegi ei tea, millised kohustused Tallinna Televisioonil on, selle sulgemisel tuleb arvestada koondamishüvitiste, lepinguliste kohustuste ja muude asjadega. Võib juhtuda, et kui mõni jõud tuleb kõlavate lubadustega pealinnas võimule, tuleb neil mingi hetk palgata kalli raha eest PR-inimene, et ennast piinlikus olukorras välja vabandada,» rääkis Kallaste.
Ahti Kallaste oli 2000. aasta suvest kuni 2005. aasta lõpuni Tallinna finantsdirektor.
Tallinna tänavuses linnaeelarves lisaeelarveid arvestamata on suurim kulude pool haridusameti valdkonnas – 95,7 miljonit eurot. Transpordiameti valdkonnas kulub 60,8 miljonit, kommunaalameti valdkonnas 39,9 miljonit, sotsiaal- ja tervishoiuameti valdkonnas 27,5 miljonit, linnavaraameti valdkonnas 16 miljonit, kultuuriväärtuste ameti valdkonnas 15,6 miljonit, spordi- ja noorsooameti valdkonnas 10,5 miljonit, ettevõtlusameti valdkonnas 8,8 miljonit, keskkonnaameti valdkonnas 5,5 miljonit, munitsipaalpolitsei ameti valdkonnas 3,1 miljonit ning linnaplaneerimisameti valdkonnas 3 miljonit eurot.
Lisaks jagunevad linnaeelarve kulud veel näiteks linnakantselei, linnavolikogu, linnaosavalitsuste ja perekonnaseisuameti vahel.