Tallinna ülikooli riigiteaduste Instituudi politoloogialektor Kersten Kattai selgitab, kuidas jaotuvad rollid omavalitsuste juhtimisel.
Valija suvekool 5: omavalitsuse juhtimine on kui supitegu
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
30. august 2013, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kattai märgib, et enamasti teavad elanikud, kes on nende vallavanem või linnapea, kuid omavalitsuse arhitektuur on mitmekesisem. Volikogu paneb paika valla või linna arengusuunad ning teeb strateegilised otsused. Igapäevase juhtimisega tegeleb volikogu poolt ametisse kinnitatud valla-või linnavalitsus. See on kollegiaalne otsustusorgan, kuhu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.
Valitsus on vallavanema või linnapea meeskond, kes aitavad omavalitsust juhtida ning kellega ta saab igapäevaselt küsimusi arutada ning otsuseid langetada. Kõige suurema osa omavalitsuse juhtimisest moodustavad ametnikud ja asutustes töötavad inimesed. Nendega puutume kodanikena enim kokku ja nemad kujundavad paljuski valla või linna näo suhtlemisel kohalike elanikega.
Omavalitsuse edukaks juhtimiseks on kõik need osapooled oma spetsiifiliste rolliga vajalikud. See, kes need inimesed on, kuidas nad kokku sobivad ehk olemasolevate komponentiga omavalitsuse elukeskkonda kujundavad, on kohalike elanike kätes. Valija on nagu klient, kes saab teha valiku erinevate menüüde vahel ja seeläbi valida elukeskkonna, mis on tema maitse järgi.
20. oktoobril toimuvate valimiste eel panid Postimees, Tallinna Ülikool ja Eesti Noorteühenduste Liidu Varivalimised seljad kokku ning lükkasid käima projekti «Valija suvekool». Suvekooli kümmekonnas videoklipis antakse sügisel valima minejaile lihtsaid, selgeid ja loogilisi nõuandeid.