Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul oleks mõistlik kehtestada ajalehtedes valimisreklaamimahtude ülempiir, samas viib võrdsuse ülim tagaajamine tema sõnul lõppkokkuvõttes ebavõrdsuseni.
Mart Raudsaar: võrdsuse ülim tagaajamine viib omakorda ebavõrdsuseni
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
26. august 2013, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudsaar ei pea õigeks, et poliitreklaami võidakse osta ükskõik kui palju ja ükskõik missuguses mahus. «See viib praegu sellise võidurelvastumiseni, kus me nägimegiTallinna kesklinnas majakõrguseid plakateid. Ma ei ole kindel, kui palju see aitab kaasa valimisdebati kvaliteedile,» lausus ta.
Valimisreklaami kajastamisel peavad Raudsaare sõnul domineerima õiglase mängu põhimõtted. «See tähendab, et esiteks me teame lugejatena, mis on reklaam – et meil ei oleks lehes varjatud reklaami.»
Varjatud reklaami näitena väljaspool leheveergusid tõi Raudsaar välja Priit Kutseri suure plakati, mille kohta öeldi, et tegemist on kohalike elanike informeerimisega. «Niisugust asja ei tohiks olla, sest see on selgelt ju kallutatud olukord: ei ole võrdseid võimalusi opositsioonil ja koalitsioonil.»
Kuna Eestis puuduvad universaalsed regulatsioonid ja igal toimetusel on võimalus ise kehtestada oma reeglid valimisreklaami kajastamisel, siis nii kaua, kui lähtutakse ajakirjanduse hea tava reeglitest, on Raudsaare sõnul kõik korras.
Teisalt oleks Raudsaare sõnul mõislik panna valimisliitude poliitreklaami mahtudele ülempiir, vältimaks olukorda, kus näiteks üks valimisliit ostab piltlikult öeldes terve lehe ära. «Ma ei taha väita, et peaks valitsema täielik võrdsus. Võrdsuse ülim tagaajame viib jälle omakorda ebavõrdsuseni,» selgitas Raudsaar.
Raudsaare sõnul peaks valimiskampaaniate regulatsiooni teemaga tegelema küll, kuid peab olema ettevaatlik võimaliku ülereguleerimise kohta. «Ma ise eeldan võimalikult vähest regulatsiooni. Ma ei arva, et see peaks olema võimalikult põhjalik ja detailne. Pigem võiks ta tugineda praktika analüüsile, mis siis Eestis toimub,» selgitas ta.
Raudsaar usub, et aja jooksul kujuneb välja hea tava ilma märkimisväärse riigipoolse regulatsioonita.