9. augustil 2003 otsustas Keskerakonna kongress Tartus 341 delegaadi häälega, et partei seisab vastu Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga.
Kümne aasta eest tunnistas Keskerakond end eurovastaseks
13. august 2013, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle valikuga ei õnnestunud erakonna eurovastasel tiival järgnenud sündmusi oluliselt mõjutada. Rahvahääletusel toetas ligi kaks kolmandikku osavõtnud valijaist Euroopa Liitu.
Küll mõjutas Keskerakonna enamuse positsioon oluliselt partei siseelu, kuna sellega tõugati n-ö põhiliinilt eemale mitmed teenekad keskerakondlased, sh nende seast, kes olid 2002-2003 aasta Siim Kallase valitsuses ministrid. Tänaseks on neist Keskerakonna liikmeks jäänud vaid kaks.
Täna vaadates oli «jah»-poole selge võit EL rahvahääletusel septembris 2003 ootuspärane, aga toona, suve hakul ei paistnud see kaugeltki otsustatud. Just äsja olid möödunud parlamendivalimised, mille kampaania käis ägeda konkurentide mustamise tähe all, ning kui võimule sai Juhan Partsi valitsus (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit), tekkisid ka sel peagi suured maineprobleemid.
Valitsuse juhterakond Res Publica sai kevadvalimistel üle 24 protsendi hääli, juuniks oli toetus kahanenud 20 protsendini, juulis aga toetas parteid vaid 17 protsenti küsitletuid. «Nähtavasti on valijad hakanud järjest enam pettuma Res Publica lubatud «uues poliitikas», kommenteeris toona arvamusuurija Tõnis Saarts. Valimistel enim hääli kogunud, ent opositsiooni jäetud Keskerakonna reiting võttis samal ajal suuna üles.
Sisepoliitilised probleemid kajastusid ka vahetult Euroopa Liidu enda populaarsuses. Juunis 2003 oli rahva toetus Euroopa Liidule Emori andmeil vaid 48 protsenti ja vastaseid juba 44 protsenti, seejärel hakkas reiting siiski taas tõusma. Euroopa Liidu poolt võtsid pidevalt sõna majandus- ja kultuurieliit, ning valitsuserakondade poliitikud eesotsas peaminister Juhan Partsiga. Väga olulist rolli mängis president Arnold Rüütli selge toetus Euroopa Liidule, mis aitas veenda paljusid neid, kes polnud paremerakondade valijad.
Kuidas erinevad seisukohad Keskerakonna Tartu kongressil 2003. aastal põrkusid, ning mida arvavad toonasest võitlusest Sven Mikser ja Vilja Savisaar-Toomast, loe paberväljaandest või Postimees Plussist.