Riigikogu kärpis töötute hüvitisi

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu kiitis täna heaks töölepinguseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, mille tulemusel ei hakka kehtima 1. juulist uued ja senisest suuremad hüvitised töötutele.

Eelnõu poolt hääletas 51 ning vastu 32 saadikut.

1. juulist pidid tõusma hüvitised töötutele - esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast ning jõustuma põhimõte, et ka poolte kokkuleppel töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust.

Nende sammudega tahab valitsusliit kokku hoida 1,1 miljardit krooni. Valitsuse hinnangul jookseks töötuse järsu kasvu tulemusel töötukassa tühjaks, kui peaks hakkama varem kokku lepitud hüvitisi välja maksma.

Eelnõu tõstab töötuskindlustuse makse maksimummäära praeguselt 3 protsendilt 4,2 protsendile. Valitsusliidu plaaniks on seejärel kehtestada ka 4,2 protsendi suurune maks, mis tooks riigile praegusega võrreldes umbes 500 miljonit krooni lisatulu.

Seadusemuudatusele vastu olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul on põhjust karta, et uue töölepinguseaduse jõustumine toob kaasa koondamislaine.

«Me ei tea, kas töötuks jäänud inimesi on sügisel 10000, 20000 või 30000. Kõik, kes te selle poolt hääletate, võtate nende inimeste taskust ühe kuupalga,» ütles Nestor enne eelnõu lõpphääletust.

Sotside hinnangul halvendab vastu võetud seadus ühepoolselt töötajate olukorda, kaitseb vaid tööandjate huve ning rikub jämedalt 2008. aastal sõlmitud kolmepoolset kokkulepet tööandjate, ametiühingute ja valitsuse vahel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles