Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kandideerib kohalikel valimistel IRLi nimekirjas Eerik-Niiles Krossi meeskonnas Tallinna linnavolikogusse, lubades sinna pääsedes eelkõige tegeleda pealinna koolide taseme ühtlustamisega.
Koolijuht Hendrik Agur kandideerib Tallinnas IRLi nimekirjas
5. august 2013, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olles juhtinud Eesti vanimat, Gustav Adolfi gümnaasiumi kaheksa aastat ja olles kogenud Tallinna hariduselu korraldust seestpoolt, soovin linnavolikogus Tallinna haridus- ja kultuurielu korraldamisele käed külge lüüa. Tallinnas on kõige rohkem haridusasutusi ja linna hariduspoliitikast ja hariduselu korraldusest sõltub meie tänane ja homne päev otseselt,» ütles Hendrik Agur.
IRLi Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross ütles, et on rõõmus Eesti ühe tugevama haridusjuhi liitumise üle tema meeskonnaga. «Meie meeskonna koostamise üks printsiipe on, et meie inimesed ei vaja poliitilist ametikohta vaid ametid vajavad neid. Henrdik on Eesti üks tugevamaid koolijuhte ja ma olen kindel, et ta suudab Tallinna hariduselu tardumusest ja ülepolitiseeritusest välja tuua,» rääkis Kross.
Aguri sõnul on vaja teha olulisi muudatusi Tallinna hariduselu korralduses. «Tegemata töö viljad on valusad ja praegune koolide ebaühtlane tase tuleb otsustavalt likvideerida. Nõrku koole tuleb abistada ja aidata tugevatele koolidele järele. Koolide tase on ebaühtlane – nõrku koole, kelle õpetamise tase on vilets, vanemate ja õpilaste poolne usaldus puudub ning kooli maine madal, on lubamatult palju. See on ka põhjuseks, miks mitmetesse kesklinna koolidesse on soovijaid kümneid kordi rohkem, kui koolis kohti,» rääkis Agur.
«Praegused nõrgad ja halva mainega koolid tuleb muuta tugevateks ja parandada nende mainet. Selleks on mitmeid meetodeid: näiteks nõrgemate koolide liitmine tugevate koolide juurde, ühendatud juhtkondade loomine, et kanda paremad kogemused ja väärtused edasi nõrgematesse koolidesse,» loetles Agur.
Tema hinnangul oleks kolme kuni viie aastaga võimalik Tallinna koolide tasemed ühtlustada ja aidata praegu nõrgemad koolid tugevamatele järele.
Samuti tuleb Aguri sõnul sisuliselt muuta vene õppekeelega koolide hariduspoliitikat. «Lõplikult tuleb vene õppekeelega koolidel jätta hüvasti nõukogudeaegse koolikorralduse ja iganenud arusaamadega. Kõik Eesti noored peavad saama parima hariduse ja olema kandideerimisel kõrgkoolidesse ja tööjõuturul konkurentsivõimelised, sõltumata noore emakeelest,» selgitas Agur.