Ehkki Keskerakonna peasekretär Priit Toobal taotles, et valimiskomisjon tunnistaks kehtivaks ka need hääletussedelid, millele on kantud erakonna nimekirjas kandideerinud isiku nimi, leidis Vabariigi valimiskomisjon, et seda teha ei saa. Üheksa esialgu kehtetuks tunnistatud sedelit tunnistati siiski kehtivaks.
Keskerakonna volitatud esindaja Priit Toobal esitas valimiskomisjonile kaebuse, milles ta vaidlustas hääletamistulemuste kindlakstegemise kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite osas ning taotles, et komisjon vaataks läbi ja hindaks uuesti kõikide maakonna valimiskomisjonide otsused hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise kohta.
Valimiskomisjoni teatel on kehtetuid hääletamissedeleid 0,5 protsenti valimistel antud häältest. Euroopa tavade järgi on hea, kui kehtetute sedelite arv ei ületa 2 protsenti. Sellest tulenevalt ei nähtu, et valijate jaoks olnud ebaselge, kuidas hääletamissedelit täita.
Isiku nimi hääletussedelil muudab selle kehtetuks
Seadus ütleb, et hääletussedel loetakse kehtivaks juhul, kui valija tahe sellel on üheselt arusaadav. Kaebaja arvates ei saa hääletamissedel olla kehtetu juhul, kui hääletamissedelile on kantud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi.
Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et see on siiski kehtetu, seda kahel põhjusel. Esiteks ei saanud valija europarlamendi valimistel hääletada erakonna nimekirjas oleva kandidaadi, vaid erakonna poolt. Seaduse kohaselt peab valija kirjutama hääletamissedelile erakonna registreerimisnumbri.
«Seega on valija kandidaadi nime sedelile kirjutades hääletanud viisil, mis on põhimõtteliselt erinev suletud nimekirjade süsteemist,» leidis valimiskomisjon.
Kui lugeda erakonna nimekirja kuuluva kandidaadi nimega sedel kehtivaks põhjusel, et valija soovis hääletada nimekirja poolt, siis see on üksnes oletus ja ei ole selge, mida valija sedelit täites silmas pidas ja milline oli tema tahe.
Valija võis soovida üksnes selle kandidaadi poolt hääle anda ja ei olnud nõus kogu registreeritud nimekirjaga. Kuna sellise sedeli kehtivaks ja kandidaadi poolt antud hääle lugemine nimekirja poolt antud hääleks oleks valija tahte tõlgendus, siis ei ole valija tahe üheselt arusaadav.
Üheksa kehtivat sedelit
Samuti leidsid maakonna valimiskomisjonid hääletamissedelite veelkordsel ülelugemisel uusi erisusi võrreldes teistkordse ülelugemisega. Erinevad käekirjad, ülekirjutamised, parandused, mitmeti mõistetavused, aga ka protestihääled neilt, kes avaldasid oma suhtumist suletud nimekirjadesse. Kehtivate ja kehtetute häälte võrdlemisel on tegemist ennekõike hinnangu andmisega ja nii nagu inimesed on erinevad, võivad erineda ka nende hinnangud.
Ülaltoodust tulenevalt otsustas Vabariigi Valimiskomisjon hääletamissedelite kehtetuks lugemise õiguspärasuse hindamiseks maakonna valimiskomisjonides tutvuda kehtetuks tunnistatud sedelitega ning kontrollida, kas nende kehtetuks lugemisel on järgitud seadust ühetaoliselt.
VVK vaatas üle 1963 kehtetut sedelit ja tuvastas nende hulgas üheksa kehtivat.
Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon rahuldada kaebuse osaliselt ja teha ettekirjutus maakonna valimiskomisjonidele viia sisse muudatused protokollidesse vastavalt eelpool kindlaks tehtud asjaoludele.
Seadusest tulenevalt võib valimiskomisjoni otsuse peale kaevata kolme päeva jooksul edasi Riigikohtusse.